Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Raamatupidamine [ RT I , 39, - jõust. Revidendiks ei või olla ühistu liige, juhatuse liige, nõukogu liige, pankrotivõlgnik või muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Juhatuse esimees 1 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui: 1 ühistus ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest ja ilmneb, etühistunetovara on alla poole ühistu osakapitalist.

Üldkoosoleku kokkukutsumine 1 Üldkoosolek on korraline või erakorraline. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui: 1 ühistus ei ole ette nähtud liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest ja ilmneb, etühistunetovara on alla poole ühistu osakapitalist.

Kui ühistus on ette nähtud liikmete lisavastutus § 35peab üldkoosoleku kokku kutsuma üksnes juhul, kui netovara kaotus ei ole kaetav liikmete poolt kolme kuu jooksul liikmete lisavastutuse rakendamisel tehtavate maksetega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade 1 Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse liikmete Liikme suuruse pohjused kantud aadressil.

Põhikirjas võib ette näha teistsuguse teatamise korra.

Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei või üldkoosolek otsuseid teha, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul viibivad või on esindatud kõik liikmed ja nad ei esita vastuväidet otsuste tegemisele. Hääleõigus Igal ühistu liikmel on üks hääl. Hääleõiguse piiramine Ühistu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema Liikme suuruse pohjused nõude esitamist või tema ja ühistu vahel tehingu tegemist ja selles tehingus ühistu esindaja määramist või tema väljaarvamist ühistust.

Esindatuse määramisel selle liikme häält ei arvestata. Liikme esindamine 1 Üldkoosolekul võib ühistu liiget esindada ainult teine ühistu liige. Üks isik ei või Liikme suuruse pohjused üle ühe liikme. Üldkoosoleku läbiviimine 1 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Üldkoosoleku otsus 1 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Millest liige kasvab paksusega osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või Suurim suurus peenise meeste ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vara vähenemine Käesoleva seaduse § Liikme suuruse pohjused lõike 3 punktis 1 nimetatud olukorra tekkimisel peab üldkoosolek otsustama abinõude tarvituselevõtmise osakapitali taastamiseks või ühistu lõpetamise. Liikmesus loetakse lõppenuks päevast, mil otsus jõustub.

Warren Buffett speaks with Florida University

Sellistel asjaoludel ühistust väljaastunud liikmele ei maksta väljaastumisel hüvitust vastavalt käesoleva seaduse §-le Üldkoosoleku protokoll 1 Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse: 1 ühistu ärinimi ja asukoht; 2 koosoleku toimumise aeg ja koht; 3 koosoleku juhataja ja protokollija nimed; 4 koosoleku päevakord; 5 koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega; 6 koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 7 üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.

Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud liige või tema esindaja. Protokollile kirjutavad alla koosoleku Liikme suuruse pohjused ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamine Kohus võib ühistu liikme, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Otsuse tegemine üldkoosolekut kokku kutsumata Kui ühistul on üle liikme või enamus liikmetest on ühistud, võib põhikirjaga ette näha otsuse tegemise üldkoosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt äriseadustiku sätteid osaühingu osanike otsuse tegemise kohta koosolekut kokku kutsumata.

Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)

Volinike koosolek 1 Kui ühistul on üle liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. Juhatus 1 Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga.

Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse esimees 1 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikme tasu Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille Liikme suuruse pohjused ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega. Juhatuse esindusõigus 1 Ühistut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühistut mitmekesi või ühiselt.

Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on äriregistrisse kantud. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Raamatupidamine Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist.

Juhatuse liikmete valimine 1 Juhatuse liikmed valib Liikme suuruse pohjused kutsub tagasi üldkoosolek. Kui ühistul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek, mis tuleb samuti lisada registripidajale esitatavale juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele.

Juhatuse liikmete tagasikutsumine 1 Üldkoosoleku otsusega võib juhatuse liikme tagasi kutsuda põhjusest sõltumata. Kui ühistul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku või nõukogu poolt.

Konkurentsikeeld 1 Juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta: 1 olla füüsilisest isikust ettevõtja ühistu tegevusalal; 2 olla ühistu tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3 olla ühistu tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

See ei välista muid nõudeid juhatuse liikme vastu. Ärisaladuse tagamine 1 Juhatuse liige peab hoidma ühistu ärisaladust.

Nõukogu 1 Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle liikme või kui osakapital on üle krooni või kui see on ette nähtud põhikirjaga. Audiitor ja revident 1 Ühistul peab olema audiitor, kui ühistu osakapital on üle krooni või kui see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Audiitori nimetamine ja ülesanded 1 Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek, kes määrab ka audiitori tasustamise korra.

Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile audiitorite uue nimekirja.

Account Options

Äriregistrile esitatavale audiitorite nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitori nõusolek.

Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori valimiseni üldkoosoleku poolt. Kohus Liikme suuruse pohjused ka tema poolt määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse. Revidendi nimetamine 1 Revidentide arvu määrab ja revidendi nimetab üldkoosolek, kes määrab ka revidendi tasustamise korra. Revidendi nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Revidentide vahetumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile revidentide uue nimekirja.

Äriregistrile esitatavale revidentide nimekirjale tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud revidendi nõusolek. Revidendiks ei või olla ühistu liige, juhatuse liige, nõukogu liige, pankrotivõlgnik või muu isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

Revidendi ülesanded 1 Revident kontrollib, kas majandusaasta aruanne vastab raamatupidamisele ja kajastab ühistu majandustegevust ja finantsseisu õigesti ja õiglaselt, samuti ühistu juhtimist ja liikmete nimekirja pidamise õigsust.

Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)

Juhatus peab andma revidendile teavet ühistu tegevuse ja muude andmete kohta. Revidendi aruanne 1 Kontrolli tulemuste kohta koostab revident aruande ja esitab selle üldkoosolekule.

Nõukogu juhtimisviga, samuti põhikirja või seaduse nõuete rikkumine nõukogu poolt tuleb teatavaks teha üldkoosolekule. Ärisaladuse hoidmine 1 Revident peab hoidma ühistu ärisaladust. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel.

Kui erikontrolli tegijad määrab üldkoosolek, kinnitab üldkoosolek ka nende tasustamise korra. Kohtu poolt määratud erikontrolli tegijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus. Erikontrolli tegijad peavad hoidma ühistu ärisaladust. Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, ;26—28, ; 92, ;40, ; 42, ; 49, ;59, ;55, ;;87, sätestatud korras.

Aruannetele tuleb lisada revidendi arvamus või audiitori järeldusotsus. Kui ühistul on nõukogu, peab lisama ka nõukogu aruande.