Piisab üksnes kättesaamisest ning vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, et on ülesütlemisavalduse töötajale kätte toimetanud. Koondamishüvitise arvutamisel tuleb arvesse võtta aprilli kuni septembrikuu töötasud. Kuutasu alammäär — eurot.
Kas tööandja saab töötaja saata sundpuhkusele või palgata puhkusele? Kui töötaja on naasnud puhkusereisilt välismaalt ning talle kehtib 10 kalendripäevane liikumisvabaduse piirang, siis tuleb tööandjal ja töötajal kokku leppida, kuidas toimub edasine töötamine. Seejuures ei väljastata haiguse tunnusteta töötajale haiguslehte ning tööandja ei ole kohustatud maksma liikumispiirangu perioodi kestuse ajal töötajale keskmist töötasu.
Kõige mõistlikum oleks võimaldada töötajal töötada kodust ehk leppida kokku kaugtöö tegemises. Kui see aga võimalik ei ole, siis tuleb pooltel saavutada kokkulepe. Sundpuhkust töölepingu seadus ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kasutab puhkust.
Mereteenistuse seadus
Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Pooled saavad ka kokku leppida, et töötaja kasutab põhipuhkust, mille eest makstakse talle põhipuhkusetasu. Kas tööandja võib puhkuse ajakava muuta ja teha erikokkuleppeid puhkusetasu maksmise osas?
Töölepingu seaduse TLS § 69 lg 4 kohaselt on puhkuste ajakava õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel. Seega kui tööandja ja töötaja saavutavad puhkuse ajakava muutmise osas kokkuleppe, saab puhkuse ajakava vastavalt kokkuleppele muuta.
Mereteenistuse seadus – Riigi Teataja
Puhkusetasu maksmisele ei saa tööandja kehtestada erireegleid, vaid peab lähtuma TLS §-st Puhkusetasu arvestatakse töötaja keskmise töötasu põhjal ehk arvestuse aluseks võetakse töötaja viimasel kuuel kuul teenitud töötasud. Kui tööandja arvestab töötajale puhkusetasu vähem kui seadus ette näeb, on töötajal tööandja vastu saamata jäänud puhkusetasu nõue, millega on võimalik pöörduda ka töövaidlusorganisse s.
Tähtaeg puhkusetasu nõudmiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest TLS § Tööandja soovib muuta tööajakorraldust tavapärase tööaja asemel vahetustega tööks et töötajad puutuksid omavahel vähem kokku. Kas ta saab seda teha? Töölepingu seaduse § 47 lg 4 annab tööandjale õiguse tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.
Selliste muudatuste tegemiseks võiks tööandja varuda endale vähemalt üks kuu, et selle aja jooksul teavitada töötajaid oma plaanidest ja anda neile võimalus kaasa rääkida ning ka alustada läbirääkimisi, sest tööandja soov võib töötajale kaasa tuua olulised eraeluliste korralduste muudatused.
Kohtulahendite liigitus
Arvestama peab ka sellega, et tööajakorralduse muutmine ei ole tavapäraselt tööajakorralduselt ehk 8 tunniselt tööpäevalt üleminek summeeritud tööaja arvestusele nn vahetustega töö või vastupidi. Ehk see paragrahv on siiski mõeldud tööpäeva alguse ja lõpu või tööpäevasiseste vaheaegade kasutamise aja muutmiseks. Kui tööandja soovib muuta tavapärast tööaega summeeritud tööajaks vahetustega töökson tegemist töölepingu muutmisega ning see tuleb eelnevalt töötajaga kokku leppida.
Tööandja sunnib mind võtma haiguslehte, aga ma ei ole haige.
Kas ma pean avama haiguslehe? Tööandja ei saa nõuda, et töötaja võtaks haiguslehe. Haigekassa veebilehel oleva info kohaselt väljastatakse haigusleht lisaks tavapärasetele haigestumistele juhul kui töötaja on haigestunud COVIDsse või kui töötaja on olnud lähikontaktne COVIDsse diagnoosituga.
- Arvamused suurendada Epander
Lähikontaktne on inimene, kes elab koos COVID haiguse diagnoosituga, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud lähikontaktis. Kui mu töökohas on vähendatud töötasu alammäärani ja töökoormus on väga väike, kas ma võin minna samal ajal kuhugi mujale tööle? Hetkel kehtiva töölepingu seaduse kohaselt ei ole töötajal keelatud töötada mitme tööandja juures. Seega on töötajal võimalik töötada samal ajal mitme tööandja juures. Oluline on seejuure tähele panna, et töötaja peab suutma ka kõiki sõlmitud lepinguid täita.
- Kohalesõidukulud meretöölepingu sõlmimisel Kui laevapere liige peab tööle asuma laeval, mis ei asu meretöölepingu sõlmimise kohas, peab reeder korraldama oma kulul laevapere liikme sõidu laeva asukohta ning tagama talle toidu ja majutuse kohalesõidu ajal.
- Kuidas suurendada liikme kodu ilma ravimita
- Kuidas peame töötajatele teada andma, et peame töötasu alandama?
See tähendab, et töötaja peab arvestama, et kui ta töötab nt kahe tööandja juures, peab ta mõlema tööandja juures vastavalt töölepingule ka tööd tegema. Kas ühe töötajaga ettevõtete jaoks kehtib erisusi? Ettevõtete suhtes, kus töötab üks töötaja, ei ole erisusi.
Töötaja suhtes kehtivad kõik TLS-st tulenevad tingimused. Kui tööandja on riskianalüüsi põhjal teinud kindlaks, et töökeskkonnas esinevad bioloogilised ohutegurid sh koroonaviirusesse nakatuminetuleb tööandjal otsustada, milliseid meetmeid ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse. Isikukaitsevahendeid nt maski tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid või töökorralduslike abinõudega distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus.
Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes ning millised on meetmed, mida rakendatakse.
Korduma Kippuvad Küsimused COVID kohta - Töötorvaaugu.ee
Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.
Tööandja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust, sobiks kasutajale ja kasutamiseks kindlates tööoludes.
Kui mõne töötaja puhul ei ole need nõuded täidetud, tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja koostöös otsida lahendusi nt teist tüüpi maski kasutamine või töö ümberkorraldamine võimaldades töötajale sagedamini puhkepause. Töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele.
Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt isikukaitsevahendi maski kasutamist ja töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit.
Kui vaatamata tööandja märkustele töötaja ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, on tööandjal võimalik töötajat hoiatada. Väga äärmusliku variandina ja juhul, kui hoiatamine ei aita ning töötaja rikub endiselt oma kohustusi, on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda, sest töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1. Tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust näiteks kukkumise tõttu, aga ka kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgituse tõttu.
Haigestumise nt koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla tööga seotud haigestumisega.
Tööga seotud haigused jagatakse kaheks — tööst põhjustatud haigus ja kutsehaigus. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla kutsehaigusega Sotsiaalministri Koroonaviirus liigituks muude kutsenakkushaiguste alla.
Kui te kahtlustate, et teie haigestumine võib olla tööst tingitud st nakatusite tööl, tööülesandeid täites, siis andke sellest arstile teada. Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks.
Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte teeb töötervishoiuarst.
Millal võib töötaja koroona põdemise järel tööle minna? Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust saab ja peab tööandja aktsepteerima. Praegusel juhul tuleb töötaja tööle lubada, kuigi testi tulemus on jätkuvalt positiivne. Täpsemalt on kirjas Eesti Perearstide Seltsi suunistest perearstidele. Seetõttu ei suuna perearstid ka inimest enam korduvale testimisele enne töövõimetuslehe lõppemist. Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas hinnake bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtke vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada.
Vaata ka: " Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur " Tööandja jagab infot infotahvlil, Internetis ja koosolekutel, kuid sellist võimalust töökorralduse reeglites paika pandud ei ole.
Laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tutvustus
Kui töötaja eksib tööandja esitatud info vastu, kas ta saab töötajat hoiatada? Haige või vigastatud laevapere liikme tervishoiuasutusse saatmine 1 Kui laevapere liikme haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik võtta tarvitusele abinõusid haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme tervishoiuasutusse.
Kapten teatab laevapere liikme haigusest või vigastusest laevapere liikme nimetatud isikule.
Korduma Kippuvad Küsimused COVID-19 kohta
Tagasisõidukulud haigestumise või vigastuse korral 1 Haigestumise või vigastuse tõttu tervishoiuasutusse saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud koos kulutustega toidule ja majutusele tagasisõidu ajal kannab reeder. Laevapere liikme põhjustatud haigus või vigastus Kui haigus või vigastus tekkis laevapere liikme tahtlikkuse või raske hooletuse tagajärjel, samuti juhul, kui laevapere liige on tahtlikult varjanud oma tervislikku seisundit, võib reeder nõuda laevapere liikmelt enda kantud, käesoleva seaduse §-des 29—31 sätestatud kulude hüvitamist vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 1.
Laeva merekõlblikkuse kontrollimine 1 Kui üle poole laevapere liikmetest nõuab kaptenilt laeva merekõlblikkuse kontrollimist või kui seda nõuab vanemtüürimees või vanemmehaanik nende vastutusel oleva laevaosa või varustuse suhtes, pöördub kapten merekõlblikkuse kontrollimiseks Eestis registreeritud laeva üle riiklikku järelevalvet teostava asutuse poole. Kord laeval 1 Laevapere liikmed ja teised laeval viibivad isikud peavad alluma kapteni õiguspärastele korraldustele. Vabaduse võtmist võib kohaldada üksnes juhul, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuste täitmiseks.
Isikute laevale toomine 1 Laevapere liige ei või ilma kapteni või teda asendava isiku loata tuua laevale kõrvalisi isikuid. Asjade laevale toomine 1 Laevapere liige võib laevale tuua isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks mõeldud asju koguses, mis on reisi kestust ja iseloomu arvestades mõistlik.
Laevapere liikmele tagatakse kindel panipaik isiklike asjade hoidmiseks. Mis voib kaasa tuua liikme suuruse vahenemise või narkootilisi aineid sisaldava ravimi laevale toomine laevapere liikme poolt on lubatud üksnes kapteni loal. Kui asi ohustab laeva, laeval viibivat isikut või lasti või kui asja hoidmine laeval võib Peenise seade ja suurused tuua ametivõimude sekkumise, võib kapten nõuda asja kõrvaldamist laevalt.
Kui laevapere liige asja ei kõrvalda, võib kapten võtta tarvitusele meetmed selle kõrvaldamiseks laevalt või asja hävitada. Laevapere liikme asjade hävimine või kahjustumine 1 Käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud asjade hävimise või kahjustumise korral laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu, hüvitab reeder laevapere liikmele tekkinud kahju kaubandusliku meresõidu koodeksis RT46—48, ; RT I65, ;54, ;78, ;77, ;2, 47; 23, ; 30, ;35, sätestatud korras.
Reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme surma korral 1 Kui laevapere liige sureb laeval või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi laeval töötamise ajal või ajal, kui reeder või kapten on kohustatud korraldama haigele või vigastatud laevapere liikmele arstiabi andmist, või ajal, kui laevapere liige sõidab reederi kulul töötamiskohta või tagasi, teatab reeder või kapten laevapere liikme surmast tema perekonnaliikmele ja korraldab surnukeha toimetamise Eesti Vabariigi territooriumile.
Matmise merel võib korraldada ka surnud laevapere liikme perekonnaliikme taotlusel. Laevapere liikme surmaga kaasnevate kulude kandmine 1 Reeder kannab laevapere liikme surnukeha Eesti Vabariigi territooriumile toimetamise kulud. Laevapere liikme puhkus 1 Laevapere liikmel on õigus iga-aastasele tasustatud põhipuhkusele kestusega 28 päeva või vastavalt töötatud ajale, kui on töötatud alla ühe aasta.
Puhkuse andmise koht 1 Puhkus tuleb laevapere liikmele anda Eesti Vabariigi territooriumil, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laevapere liikme õigus puhkusele pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist 1 Laevapere liikmel on pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist samal laeval või sama reederi laeval õigus puhkusele.
Puhkuse andmise kohustust ei teki sadamas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttu ja kust laevapere liikme kojusaatmine ei ole mõistlikult korraldatav. Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamise erisused 1 Laevapere liikmele on lubatud kohaldada tööaja summeeritud arvestust kuni kuuekuulise ajavahemiku ulatuses käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
Töö- ja puhkeaja piirangud 1 Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamisel ei või laevapere liikme tööaeg ületada 12 tundi mis tahes tunnise perioodi jooksul ja 60 tundi mis tahes seitsmepäevase perioodi jooksul tingimusel, et järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 3, käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 ja § 48 lõikes 1 sätestatud piiranguid. Ületunnitöö tegemine käesolevas lõikes sätestatud piirnorme ületavalt on keelatud. Järjestikuste puhkeajaperioodide vaheline ajavahemik ei või ületada 14 tundi.
– Riigi Teataja
Vahiteenistuses osalevate laevapere liikmete tööaja režiim 1 Vahiteenistuses osalevate laevapere liikmete tööaeg tuleb jagada vahtidesse, kui merereis kestab katkestamatult vähemalt 12 tundi. Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaja režiim 1 Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.
ÄS § lg 5 alusel esitatava juhatuse liikme tagasikutsumise nõude puhul on kostjaks nii osaühing kui ka juhatuse liige, kelle tagasikutsumise üle vaieldakse, kuna asjas tehtav otsus puudutab mh ka juhatuse liikme õigusi. Kohustuste rikkumine, mis õigustab juhatuse liikme tagasikutsumist, ei pea tingimata olema korduv või kestev ja võib olla ka ühekordne, kui see on äärmiselt raske ja osaühingut kahjustav. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka muu asjaolu, mis objektiivselt ja pärast osaühingu huvide kaalumist näitab, et kõnealune isik ei tohiks juhatuse liikmena jätkata nt raske haigus, millest tulenevalt juhatuse liige ei suuda ühingut juhtida. Tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta selliselt ka osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide töötajad, lepingupartnerid jt huve. Selleks peab kohus esmalt tuvastama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, ja seejärel kaaluma, kas rikkumine on sedavõrd oluline, et osaühingu parimates huvides on juhatuse liikme tagasikutsumine.
Valveaeg 1 Laevapere liikme valveajaks on aeg, millal ta on vastavalt temaga sõlmitud meretöölepingule kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal, olemaks kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks. Valveaega ei arvata tööaja hulka.
Eksklusiivsed kiirlaenud 2021
Kui töötsükli pikkus on lühem kui üks kuu, antakse luba vähemalt üks kord ühe töötsükli jooksul. Ületunnitöö tegemine 1 Laevapere liige võib ületunnitööd teha kuni kuus tundi mis tahes tunnise perioodi jooksul, kusjuures laevapere liikme tööaeg koos ületunnitööga ei või ületada 14 tundi mis tahes tunnise perioodi jooksul ja 72 tundi mis tahes seitsmepäevase perioodi jooksul. Töötajale tuleb tagada käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 ja § 45 lõikes 2 sätestatud puhkeaeg.
- Kuidas suurendada oma peenise maja tingimustes
Laeva ohutusega seotud edasilükkamatud tööd 1 Kapten võib laevapere liikmelt nõuda töö tegemist, kui see on seotud laeva, selle pardal olevate isikute või lasti ohutuse tagamisega või eesmärgiga abistada merehädas olevaid isikuid või laevu.
Töö tegemist võib nõuda seni, kuni on taastunud normaalne olukord. Nimetatud alusel tehtud töö ei ole ületunnitöö. Õhtuse ja öötöö hüvitamise erisused Laevapere liikme suhtes ei kohaldata palgaseaduses RT I11, ;12, ;29, ;10, 59; 40, sätestatud lisatasu maksmist õhtuse ja öötöö eest.
Arvestuse pidamine laevapere liikme töö- ja puhkeaja kohta Kapten peab laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestust. Laevapere liikmel on õigus saada arvestuse koopia. Töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise korra ja vormi kehtestab sotsiaalminister. Laevapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal 1 Kui laevapere liiget kahtlustatakse merereisi ajal distsiplinaarsüüteo toimepanemises, arutatakse seda tegu ja langetatakse otsus 14 päeva jooksul komisjonis, mis koosneb kolmest laevapere liikmest.
Kui teo toimepanemises kahtlustatakse laevapere liiget, kes kuulub laeva juhtkonda, nimetab kapten ülejäänud kaks komisjoni liiget laeva juhtkonda kuuluvate isikute hulgast. Kui teo toimepanemises kahtlustatakse laevapere liiget, kes ei kuulu laeva juhtkonda, nimetab kapten ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda kuuluvate isikute hulgast, teise valivad laevapere liikmed.
Komisjoni esimees nimetab laevapere liikmete hulgast protokollija.