Keskmiselt jõuab vetoni paar-kolm resolutsiooni aastas, kusjuures ajavahemikus Näiteks aastal võttis Julgeolekunõukogu vastu 54 resolutsiooni, nendest 28 Aafrika-teemalist ja tosin Lähis-Ida teemalist, samas kui vetostati kolm resolutsiooni Venemaa Süüria ja Jeemeni teemadel ning USA Gaza sektori rahutuste teemal. Muuhulgas ootame valitsuselt avaldust Eesti lahkumise kohta immigratsioonile rohelist tuld näitavast ÜRO rändeleppest. Koostaja: Annastiina Salonen maailma.

Viimati muudetud ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon.

ÜRO rahuvalvefunktsioon arendati välja eesmärgiga luua konfliktide käes vaevlevates riikides tingimused kestvaks rahuks. ÜRO on 60 aasta jooksul lähetanud maailma eri paigusse 63 rahumissiooni.

Seotud artiklid

Täna teenib enam kui rahuvalvajat ÜRO 20s rahuvalveoperatsioonis üle terve maailma. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid resolutsioone. Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget Venemaa, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kümme roteeruvat liiget.

Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses sageli ei suudeta otsusteni jõuda. Suurriigid üritavad ÜRO julgeolekunõukogu vahel omakasupüüdlike eesmärkide läbisurumiseks ära kasutada. Lõpuks ründas USA Iraaki julgeolekunõukogu heakskiiduta.

Julgeolekunõukogu on aastate jooksul omaalgatuslikult uuenenud, seda näiteks oma tegevusmeetodite osas, mida on püütud varasemast avatumaks muuta. ÜRO eelarvest kasutatakse 80 protsenti inimarengu edendamiseks.

Eesti ühines Suurenenud liige uro ÜRO eesmärgiks seati rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Julgeolekunõukoguon tähtsaim püsivalt tegutsev organ, mis vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Pärast 60 aastat on tekkinud vajadus Julgeolekunõukogu uuendamise järele.

Roteeruvad liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kaheks aastaks. Igal aastal valitakse ümber viis roteeruvat liiget. Pärast Koloniaalriigid on iseseisvunud. Lõunariikide grupp ÜROs on kasvanud ja see on põhjapoolsest grupist suurem. Ka on ÜRO liikmete hulk suurenenud. Muutunud maailmas on keeruline põhjendada, miks peaksid sellised suurriigid nagu Prantsusmaa ja Suurbritannia olema Julgeolekunõukogus püsiva liikme staatuses.

Language switcher

ÜRO julgeolekuorganit on kritiseeritud muuhulgas ka selle eest, et Nina suurus soltub liikme suurusest ei ole geograafiliselt esindav.

Nõukogus ei ole ühtegi püsivat liiget Lõuna-Ameerikast ega Aafrikast.

Nende probleemide tõttu on Julgeolekunõukogu oma usaldusväärsust kaotanud ega suuda kõige raskemates kriisiolukordades lahendusi leida.

Esimese alternatiivi järgi võetaks julgeolekunõukogusse kuus uut püsivat liikmesriiki, kuid neil poleks vetoõigust. Ajutiste liikmete arvu sooviti selle mudeli järgi suurendada kolme võrra. Teise mudeli järgi lisanduks nõukogusse kaheksa uut nelja-aastast liikmestaatust ja üks kaheaastane liikmekoht.

Mõlemal juhul oleks uuenenud julgeolekunõukogus 24 liikmesriiki. Loodeti, et Julgeolekunõukogu uuendamine saab teoks Uuendusettepaneku eesmärgiks oli muuta julgeolekuorgan kaasaja uutele väljakutsetele vastavaks. Julgeolekunõukogu suhtes ei suudetud siiski üksmeelt saavutada ja globaalse julgeoleku edendamise seisukohast oluline uuendus jäi ellu viimata. Mitmed riigid on nõukogu uuendamise kohta omad ettepanekud esitanud.

Muuhulgas tegid Saksamaa, Brasiilia, Jaapan ja India alles hiljuti ettepaneku, milles nad tahtsid endale ja kahele Aafrika riigile püsivat liikmestaatust.

Secondary menu

See ettepanek siiski läbi ei läinud. Kõige rohkem takistab nõukogu uuendamist püsiliikmete võimalus kasutada vetoõigust.

Sellest tulenevalt saab otsuse vastu võtta vaid juhul, kui kõik nõukogu alalised liikmed otsuse suhtes üksmeelsed on. Ükskõik milline Julgeolekunõukogu püsiliikmetest saab selle uuendamise otsuse vastuvõtmist takistada ning seetõttu on nõukokku pürgivate riikide jaoks just vetoõiguse saamine vähemalt sama oluline eesmärk kui liikmestaatus ise. See on oma peaaegu aastase ajaloo jooksul väga edukaks osutunud.

Rahutagamine täidab edukalt ÜRO turvalisuse edendamise, säästva arengu ja kogu inimõiguste järgimise eesmärke. ÜRO esimene rahutagamisoperatsioon algas Esialgu seisneski Suurenenud liige uro tegevus põhiliselt relvarahude sõlmimises ja nende hoidmises.

• Vincent ja Grenadiinidega ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks kaheks aastaks:
• Eesti pooldab avarat vaadet julgeolekule.
• Umbes peenise ja foto suurused
• ÜRO, julgeolek ja areng | Maailmakool
• Paul Teesalu: Eesti võimalused ÜRO-s ja selle Julgeolekunõukogus | Arvamus | ERR
• Kuidas suurendada peenise koogiviljade
• Eesti valiti täna ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks - Lõunaeestlane

Otsused operatsioonide kohta teeb turvalisusnõukogu. Viimastel aegadel on uued väljakutsed siiski rahuvalvajate tööd raskendanud. Kriisid on keerulisemaks muutunud ja sinibaretid on sattunud muuhulgas tulevõitluste osapoolteks või ei ole konflikti kõik osapooled vägesid oma piirkonnas aktsepteerinud.

Selle põhjuseks ja tagajärjeks on olnud rahutagajate volituste muutumine. Muuhulgas Kosovo ja Afganistani operatsioonides on rahutagajate volitused relva kasutada traditsioonilisest enesekaitsest suuremad olnud.

Tagajate maine on kannatada saanud ka mõnede ilmsiks tulnud kohalike elanike ärakasutamisjuhtumite tõttu. ÜRO rahutagamismissioonide tegevus on viimastel aegadel ka sisuliselt muutunud: rahutagamis-ülesannete kõrvale on kerkinud ka erinevaid tsiviilülesandeid.

Sinibaretid tegutsevad ka erinevates vägede jälgimise, politseitöö, inimõiguste alastes ja humanitaarülesannetes.

Viimased uudised

Väga olulised on ka konflikti kaasa tõmmatud riigi õiguslike ja poliitiliste Suurenenud liige uro toetamisülesanded, mille eesmärgiks on riigi konfliktist toibumist selliselt kergendada, et see Suurenenud liige uro jälle konflikti ei satuks. Üheks olulisimaks uuenduseks oli kaitsevastutuse põhimõtte aktsepteerimine. Selle järgi on ÜROl kohustus kaitsta riigi kodanikke ka riigisiseste konfliktide korral, kui riik selleks ise võimeline pole või tal selleks soov puudub.

Nii on võimalik vältida Üheks neist on Selle ülesandeks on abistada riike konfliktijärgses ülesehitustöös, riiklike institutsioonide püstitamises ja säästva arengu omaksvõtmises. Samas lepiti kokku ka inimõiguskomisjoni asemele inimõigusnõukogu asutamises. Uuelt organilt oodatakse oma eelkäijast tõhusamat inimõiguste kaitsmise alast tegevust, kuna selle liikmeks pääsemine eeldab riigi enda inimõiguste olukorra luubi alla võtmist.

Sooviks Suurenenud liige uro, et need uuendused teeksid ÜROst endisest tõhusama globaalse turvalisuse ja rahu tagaja. Relvastatud konfliktid on inimarengu suurimaks takistuseks. Teisalt on julgeoleku kõikumalöömine sageli arenguga kaasnevate probleemide näiteks demokraatia puudumise, inimõigusrikkumiste ja keskkonnaprobleemide tagajärg.

Eesti võimalused ÜROs ja selle Julgeolekunõukogus

Traditsioonilise arusaama järgi kuuluvad sõda ja rahu rahvusvahelise diplomaatia Suurenenud liige uro, samas kui areng ja inimõigused on pehmed ja vähem olulised teemad.

ÜRO eelmise peasekretäri Kofi Annani sõnul on selline nägemus aegunud ja ta on kuulutanud, et kogu julgeoleku aluseks on häid elutingimusi rõhutav inimlik turvalisus.

Seetõttu tuleb lahendada tervise, keskkonna, inimõiguste ja osaluse poolt esitatavad väljakutsed. Tegemist on julgeolekut edendava ennetustööga ja selles peavad osalema nii arengu- kui tööstusriigid.

ÜRO ja muud organisatsioonid viivad läbi suurema osa praktilisest arendustööst.

Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks

Siiski tulevad ka nende finantseeringud lõpuks tööstusriikidelt ja nende kodanikelt. Põhimõtteliselt suurendab igasugune hästi elluviidud arengukoostöö ühiskonna stabiilsust. Paljud riigid toetavad erinevaid julgeolekut, tolerantsust ja piirkondlikku stabiilsust edendavaid projekte. Sellisel juhul kuulub arengukoostöö alla muuhulgas loodusvarade jagamisega kaasnevate vastuolude lahendamine ning konkureerivate rahvusgruppide vahel tolerantsuse ja usalduse edendamine.

Riigi jalule tõusmine on keeruline.

Eesti valiti täna ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks

Vastloodud ÜRO Sõjajärgse majandusliku ülesehitustöö komisjoni eesmärgiks on riike just selles kriitilises etapis abistada. Üheks suurimaks raskuseks on tagada, et abi õigesse kohta läheks ja riigi kõikide rahvastikugruppide vahel ühtlaselt jaguneks.

Relvastatud konfliktide poolt põhjustatud laastamistöö all kannatavad tavaliselt kõige rohkem juba niigi vaesemad riigid ja inimesed. Nende Liige suurendab naitust on arengukoostöös suur väljakutse. Kahjuks satub konfliktist toibumas olev riik viie kuni kümne aasta jooksul uude tsüklisse.

Sellist nõiaringi tuleks püüda katkestada. Arengumaid puudutavate konfliktidega seoses esineb tööstusriikide esindajate väljaütlemistes sageli ka mõte, et globaalses maailmas edendab arengumaade julgeolek ka tööstusriikide julgeolekut.

Meie jaoks kauge ja ebaolulise maa ebastabiilsus võib meid siiski puudutada, näiteks immigratsiooni ja pagulasvoogude või terrorismi kujul. Eriti levinud on mõttemudel, mille järgi on nii võimalike lahkujate kui vastuvõtjariikide jaoks parimaks lahenduseks tingimuste parandamine kohapeal, ehk siis riigist, kust lahkutakse. Tööstusriikidel on turvalisuse ja arengu edendamisel veel palju arenguruumi.

Muuhulgas müüvad paljud maad sõjavälistele rühmitustele relvi samas riigis, millele nad arenguabi annavad. Konfliktipiirkonnast pärit loodusvarad jõuavad lõpuks tööstusriikide turgudele ja neist saavad konkureerivate osapoolte varad. Koostaja: Annastiina Salonen maailma.