Puhkusetasule palgameede ei laiene? Reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme surma korral 1 Reeder või kapten teatab laevapere liikme surmast tema lähedastele ja korraldab surnukeha toomise Eesti Vabariigi territooriumile või lähedastega kokkulepitud kohta, kui laevapere liikme surm saabus ajal, kui: 1 laevapere liige töötas laeval; 2 reeder või kapten olid kohustatud korraldama haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmist; 3 laevapere liige sõitis reederi kulul töö tegemise kohta või tagasi. Mari tegeleb ettevõtte igapäevase tööga ja on ka ettevõtte juhataja ehk ainus juhatuse liige , Jüri on panustanud ettevõttesse ainult rahaliselt. Nõudeõigus on kolm aastat. Tuleb vaadata ka likviidseid varasid, kahjumlikke tegevusi, võlakoormust, nõudeid jne.
Haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmine 1 Reeder või kapten korraldab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmise laeval.
Reederi lisakohustused laevapere liikme haiguse või vigastuse korral 1 Reeder kannab haigele või vigastatud laevapere liikmele laevas või tervishoiuteenuse osutaja juures meditsiiniabi andmisega seotud kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud. Reeder ei ole kohustatud kulusid hüvitama, kui laevapere liikme ravikulud kannab kolmas isik õigusaktides või lepingus sätestatud alustel ja korras. Tagasisõidukulud haiguse või vigastuse korral 1 Reeder kannab haiguse või vigastuse tõttu tervishoiuteenuse osutaja juurde ravile saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud tagasisõidu ajal.
Laevapere liikme haigusest või vigastusest tingitud kulude hüvitamine reederile Reeder võib nõuda laevapere liikmelt käesoleva seaduse §-des 33—35 sätestatud kulude hüvitamist, kui: 1 laevapere liikme haigus või Poiste peenise suurused tekkis laevapere liikme tahtluse või raske hooletuse tagajärjel; suurendab liiget kui voimalik laevapere liige varjas tahtlikult oma terviseseisundit või 3 vigastus ei tekkinud teenistuse ajal laevas.
Reederi vastutus tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse korral Reeder vastutab tööandjana laevapere liikmele tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud tervisekahjustuse eest seaduses sätestatud alustel suurendab liiget kui voimalik korras. Reederi ja kapteni kohustused laevapere liikme surma korral 1 Reeder või kapten teatab laevapere liikme surmast tema lähedastele ja korraldab surnukeha toomise Eesti Vabariigi territooriumile või lähedastega kokkulepitud kohta, kui laevapere liikme surm saabus ajal, kui: 1 laevapere liige töötas laeval; 2 reeder või kapten olid kohustatud korraldama haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmist; 3 laevapere liige sõitis reederi kulul töö tegemise kohta või tagasi.
Merematuse võib korraldada ka surnud laevapere liikme lähedase taotlusel.
Erinevate osaluste suurustega osanike õigused
Laevapere liikme surmaga kaasnevad kulud 1 Reeder kannab laevapere liikme surnukeha Eesti Vabariigi territooriumile või kokkulepitud kohta toimetamise kulud. Töö tegemise aja piirangu erisus Töölepingu seaduse § 46 lõigetes 1 ja 3 nimetatud arvestusperioodi võib laevapere liikmel pikendada kuni kuue kuuni ja kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni.
Öötöö hüvitamise erisus Laevapere liikme suhtes Liikme suurus on toesti kohaldata töölepingu seaduses sätestatud lisatasu maksmist öötöö eest. Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises osaleva laevapere liikme töö- ja puhkeaeg 1 Vahiteenistuses osaleva laevapere liikme tööaeg tuleb jagada vahtidesse, kui merereis kestab katkematult vähemalt 12 tundi.
Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi. Käesolevas lõikes sätestatud igapäevase puhkeaja erandit võib rakendada üksnes kahe tunnise ajavahemiku jooksul seitsme päeva kohta.
Reeder võib sellist puhkeaja piirangu erandit uuesti kasutada alles pärast erandi kahekordse kestusega võrdse ajavahemiku möödumist.
Avaldame siinkohal ürituse raames tõstatatud küsimused ning meie advokaatide vastused.
Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises mitteosaleva laevapere liikme töö- ja puhkeaeg 1 Vahiteenistuses ning ohutuse, keskkonnareostuse vältimise ja turvalisuse tagamises mitteosaleva laevapere liikme tööaeg peab olema ajavahemikus kell 6—20 laeva aja järgi, kui see on töö laadi arvestades võimalik.
Valveaja erisus 1 Laevapere liikmele ei kohaldata töölepingu seaduse § 48 lõiget 2. Kui töötsükli pikkus on lühem kui üks kuu, antakse selline luba vähemalt üks kord ühe töötsükli jooksul. Alaealise tööle rakendamise piirangu erisus Alaealise laevapere liikme tööle rakendamisele ei kohaldata töölepingu seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud piirangut, kui alaealine teeb tööd koolituse või praktika käigus ja töötamine ei kahjusta tema tervist ega heaolu.
Laeva ohutusega seotud edasilükkamatud tööd 1 Kapten võib laevapere liikmelt nõuda töö tegemist laevapere liikme puhkeajal, kui see on vajalik laeva, laeval olevate isikute või lasti ohutuse tagamiseks või merehädas olevate isikute või laevade abistamiseks.
Töötegemist võib nõuda seni, kuni on taastunud tavapärane olukord. Ülevaatustel ning pääste- ja tuletõrjeharjutustes osalemine Ülevaatused ning pääste- ja tuletõrjeharjutused korraldatakse viisil, mis võimalikult vähe häirib laevapere liikme puhkeaega ega põhjusta üleväsimust.
Äriseadustik
Igapäevane puhkeaeg Kokkulepe, mille kohaselt jääb laevapere liikmele tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui kümme tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaja võib jagada tunnise ajavahemiku jooksul kaheks osaks tingimusel, et ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi.
Puhkeaeg nädalas 1 Kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 84 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud igapäevast puhkeaega.
Ettevõtte osanike õigused — Millised ja kuidas? Kui soovid luua mõne sõbraga ettevõtte, siis kindlasti jookseb peast läbi küsimus: Mis moodi jagunevad osanike õigused vastavalt nende suurustele?
Töö- ja puhkeaja arvestus 1 Kapten või muu pädev isik peab laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestust. Laevapere liikmel on õigus saada arvestusdokumendi koopia, mille kinnitavad kapten või muu pädev isik ja laevapere liige. Kojusõidu korraldamine puhkuse andmisel 1 Kui laev asub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, korraldab reeder puhkuse andmisel laevapere liikme kojusõidu Eesti Vabariiki ja pärast puhkuse lõppu tagasisõidu laevale käesoleva peatüki 6.
Haigele või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmine 1 Reeder või kapten korraldab merereisi ajal haigestunud või vigastatud laevapere liikmele meditsiiniabi andmise laeval. Reederi lisakohustused laevapere liikme haiguse või vigastuse korral 1 Reeder kannab haigele või vigastatud laevapere liikmele laevas või tervishoiuteenuse osutaja juures meditsiiniabi andmisega seotud kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud. Reeder ei ole kohustatud kulusid hüvitama, kui laevapere liikme ravikulud kannab kolmas isik õigusaktides või lepingus sätestatud alustel ja korras. Tagasisõidukulud haiguse või vigastuse korral 1 Reeder kannab haiguse või vigastuse tõttu tervishoiuteenuse osutaja juurde ravile saadetud laevapere liikme laevale tagasisõidu kulud, sealhulgas toidu- ja majutuskulud tagasisõidu ajal. Laevapere liikme haigusest või vigastusest tingitud kulude hüvitamine reederile Reeder võib nõuda laevapere liikmelt käesoleva seaduse §-des 33—35 sätestatud kulude hüvitamist, kui: 1 laevapere liikme haigus või vigastus tekkis laevapere liikme tahtluse või raske hooletuse tagajärjel; 2 laevapere liige varjas tahtlikult oma terviseseisundit või 3 vigastus ei tekkinud teenistuse ajal laevas.
Laevapere liikme õigus puhkusele pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist 1 Laevapere liikmel on õigus saada puhkust pärast kuuekuulist katkestuseta töötamist samal laeval või sama reederi laeval.
Puhkuse andmise kohustust ei teki sadamas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttu ja kust laevapere liikme kojusaatmine ei ole mõistlikult korraldatav. Puhkuste ajakava erisus Reeder on kohustatud koostama puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta, kui puhkuste ajakava koostamine on laeva töökorraldust arvestades mõistlik ja võimalik.
Laevapere liikme kojusõidu korraldamise kohustus 1 Vordle liikme suurusi, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, peab korraldama omal kulul laevapere liikme kojusõidu, kui: 1 tähtajaline meretööleping lõpeb tähtaja möödumisel; 2 reeder või laevapere liige ütleb meretöölepingu erakorraliselt üles; 3 laevapere liikmele antakse puhkust; 4 laevapere liige ei saa ajutiselt täita meretöölepingut või ei saa eeldada, et ta täidaks meretöölepingust tulenevaid tööülesandeid, eelkõige käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul suurendab liiget kui voimalik tervishoiuteenuse osutaja juures ravil viibimise tõttu ning käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 3 ja § 35 lõikes 2 nimetatud juhtudel; 5 aset on leidnud laevahukk.
Kojusõidu sihtkoht 1 Reeder korraldab laevapere liikme kojusõidu Eesti Vabariigi territooriumile, meretöölepingu sõlmimise kohta, kollektiivlepinguga kokkulepitud kohta või laevapere liikme elukohariiki, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Samal teemal
Kojusõidu transport 1 Laevapere liikme kojusõit korraldatakse mõlema poole huvisid arvestades kõige mõistlikumal viisil, eelistatult õhutransporti kasutades. Toidu- ja majutuskulud Reeder kannab laevapere liikme toidu- ja majutuskulud alates laevapere liikme lahkumisest laevalt kuni saabumiseni kojusõidu sihtkohta. Tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks 1 Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, on kohustatud ette nägema piisava rahalise tagatise käesolevas peatükis sätestatud kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks.
Tagatiseks võib muu hulgas olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse kohustus tagada vastavad Video liikme tohus suurenemine vahendid.
Riigi õigused ja kohustused laevapere liikme kojusõidu korraldamisel 1 Riik korraldab laevapere liikme tasuta kojusõidu käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtkohta, kui: 1 reeder ei korraldanud laevapere liikme kojusõitu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras või 2 laevapere liikme kojusõidu kulusid ei hüvitatud käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud suurendab liiget kui voimalik realiseerimise kaudu.
Laevapere liige on kohustatud teatavaks tegema kojusõidu õiguse aluseks olevad asjaolud. Riigiasutused, eelkõige Välisministeerium, osutavad Veeteede Ametile kojusõidu korraldamiseks abi vastavalt oma pädevusele.
Diskreetne loodusteaduste õhtukursus. \
Veeteede Ametil on õigus kaasata kojusõidu korraldamisse muid isikuid, kui ta vajaduse korral hüvitab neile tekkivad kulud.
Nõudeõigus hõlmab eelkõige käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud tagatise realiseerimist riigi kasuks. Laevalt mahajäämine 1 Laevapere liikme süüta välisriigi sadamas laevalt maha jäänud laevapere liikme toimetab reeder käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud sihtkohta või järgmisesse sadamasse, kuhu laev siirdub, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laevapere liikme kaebuse menetlemine laeval 1 Reeder, välja arvatud sisevetes või kohalikus rannasõidus sõitva laeva reeder, kehtestab laevapere liikme käesolevas seaduses sätestatud õiguste rikkumise lahendamiseks laeval kaebuse esitamise ja menetlemise korra.
Navigeerimismenüü
Meretöötunnistus ja ajutine meretöötunnistus Rahvusvahelist meresõitu tegeva laeva, mille kogumahutavus on või enam, välja arvatud kalalaeva laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust käesolevas seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis sätestatud nõuetele tõendab meresõiduohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras väljastatud meretöötunnistus koos meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooniga või ajutine meretöötunnistus.
Kalandustöötunnistus Üle kolme päeva merel oleva ja tavaliselt väljaspool lähisõitu sõitva üle 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikme töö- ja elamistingimuste vastavust käesolevas seaduses ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioonis sätestatud nõuetele tõendab meresõiduohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras väljastatud kalandustöötunnistus.
Meretöölepingu erakorraline ülesütlemine laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel Lisaks töölepingu seaduse § 88 lõikes 1 sätestatule võib reeder meretöölepingu erakorraliselt üles öelda laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel, eelkõige kui laevapere liige: 1 ei ole oma süü tõttu saabunud sadamast väljumise ajaks laevale või ei ole tahtlikult või raske hooletuse tõttu saabunud laevale tööaja alguseks; 2 on omavoliliselt oma tööajal laevalt lahkunud; 3 on viibinud laeval joobeseisundis; 4 on õigusvastaselt toonud laevale alkoholi või narkootilisi, psühhotroopseid või ohtlikke aineid; 5 tegeleb salakaubaveoga; 6 on oma tegevusega seadnud reaalsesse ohtu laeva, laeval viibiva isiku või laeva lasti.
Meretöölepingu lõppemine laeva merekõlbmatuks muutumise suurendab liiget kui voimalik laevahuku korral 1 Kui laev muutub merekõlbmatuks või toimub laevahukk, on reederil õigus öelda meretööleping laevapere liikmega üles koondamise tõttu, kui reederil ei ole võimalik pakkuda laevapere liikmele tööd muul laeval. Meretöölepingu pikenemine 1 Kui tähtajalise meretöölepingu lõppemise aeg saabub laeva mereloleku ajal, loetakse leping pikenenuks kuni laeva esimesse sadamasse jõudmiseni.
Meretöölepingu lõppemise aeg 1 Meretööleping lõpeb päeval, kui laevapere liige jõuab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtkohta.
Meretöölepingu erakorraline ülesütlemine laevapere liikme poolt 1 Lisaks töölepingu seaduse suurendab liiget kui voimalik 91 sätestatule võib laevapere liige meretöölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud asjaoludel. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades meretöölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Meretöölepingu kollektiivsest ülesütlemisest teavitamine 1 Kavandatava kollektiivse ülesütlemise korral, mis puudutab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lipu all sõitva kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva laevapere liikmeid, teatab reeder sellest selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle lipu all laev sõidab.
Meretöölepingu kehtivus ettevõtte ülemineku korral Töölepingu seaduse §-e ja kohaldatakse kaubanduslikuks meresõiduks kasutatava laeva ülemineku suhtes, kui laev on osa ettevõtte või ettevõtte osa üleminekust ja laeva omandaja asub territooriumil, kus kehtib Euroopa Liidu toimimise suurendab liiget kui voimalik või ülemineku objektiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa asukohaks jääb territoorium, kus kehtib Euroopa Liidu toimimise leping.
- Osaühing lühend OÜ; vanemas kirjakeeles osaühisus on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.
- Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.
- Äriseadustik – Riigi Teataja
- COVID webinar küsimused & vastused - Sorainen
- Foto: Liis Treimann Raskustesse sattunud muusikafestivalil Weekend tööd teinud ettevõtjad ootavad oma raha, kuid Weekend Festival Baltic on esitanud pankrotiavalduse ning pankrotihaldur arvab, et nad saavad loodetud tasust heal juhul vaid mõne protsendi.
- Osaühing – Vikipeedia
Laevapere liikme töövahendus 1 Laevapere liikme töövahendusteenus on laeval tööd otsivale isikule sobiva töö ja reederile sobiva laevapere liikme pakkumine. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes reederilt. Tegutsemine töövahendusteenuse osutajana 1 Töövahendusteenuse osutaja peab laevapere liikmetele töövahendusteenuse osutamiseks esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate.
Oluline rikkumine on eelkõige käesoleva seaduse § 70 lõikest 2 ja § 72 lõikest 1 tulenevate nõuete rikkumine. Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö tegemise aja piirang 1 Siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 40 laevapere liikme kohta sätestatut.
Siseveetranspordivahendil töötava isiku igapäevane puhkeaeg Siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 48 laevapere liikme kohta sätestatut.
Siseveetranspordivahendil töötava isiku iganädalane puhkeaeg 1 Siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 laevapere liikme kohta sätestatut.
Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused
Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö- ja puhkeaja korraldus 1 Järjestikuseid tööpäevi, mis vahelduvad igapäevase ja iganädalase puhkeajaga, on siseveetranspordivahendil töötavale isikule lubatud kuni Vahetult järgnevatest järjestikustest puhkepäevadest võib erandi teha tingimusel, et: 1 ei ületata maksimaalset lubatud 31 järjestikust tööpäeva; 2 käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud minimaalne arv järjestikuseid puhkepäevi antakse vahetult pärast järjestikku töötatud tööpäevi; 3 pikendatud või vahetatud tööpäevade periood tasakaalustatakse arvestusperioodi jooksul.
Siseveetranspordivahendil töötava isiku öötöö ja öötöö hüvitamine 1 Ööajal kell Siseveetranspordivahendil töötava isiku töö- ja puhkeaja arvestus 1 Siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 50 laevapere liikme kohta sätestatut. Siseveetranspordivahendil töötava isiku tervisekontroll 1 Siseveetranspordivahendil töötav töötaja läbib tervisekontrolli töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud töötajate tervisekontrolli korra kohaselt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisust.