Ökokogukonna all mõistame kogukondi, mis liiguvad suurema säästlikkuse poole läbi tervikliku ja süsteemse maailmakäsitluse, mis integreerib ökoloogia, hariduse, osaleva otsustusmehhanismi, säästvad tehnoloogiad ja majandustegevuse. Juriidiliseks isikuks mitteolevat ühendust saab keskkonnaorganisatsioonina tunnustada vaid juhul, kui see tegutseb kirjaliku kokkuleppe alusel.
KeÜS § 31 eesmärk on määratleda keskkonnaorganisatsiooni mõiste eelkõige seoses KeÜS § 30 lg-s 2 sätestatud erilise juurdepääsuga õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Sättel on siiski laiem tähendus, sest Århusi konventsiooni kohaselt on keskkonnaorganisatsioonid osaks huvitatud üldsusest, keda tuleb intensiivsemalt kaasata keskkonnaotsuste tegemisse. Konventsioon jätab keskkonnaorganisatsiooni mõiste määratlemisel riikidele suure otsustusruumi. Selle art 2 lg 5 kohaselt on keskkonnaorganisatsioon valitsusväline organisatsioon, mis edendab keskkonnakaitset ja vastab riigi õiguse nõuetele.
Eri maade õiguses on keskkonnaorganisatsiooni mõiste väga erinevalt sisustatud. Konkreetse eelnõu on Komisjon küll mitme liikmesriigi vastuseisu tõttu tagasi võtnud, kuid Komisjon pole loobunud ambitsioonist ühtlustada keskkonnaorganisatsiooni mõiste EL tasemel. Liikmesriikide kaalutlusruumi on piiritlenud Euroopa Kohus.
OiRA kogukond
Vaidlus puudutas KMH direktiivi, mis sarnaselt Århusi konventsiooni art 9 lg-ga 2 kohustab tagama laiaulatusliku juurdepääsu õigusemõistmisele. Kohus ei pidanud vastuvõetavaks Rootsi nõuet, et organisatsioonil Mis edendab liiget olema vähemalt liiget. Selline tingimus välistas sisuliselt kohaliku tasandi organisatsioonide kaebeõiguse, kuid KMH direktiivi kohaselt tuleb hinnata ka selliste projektide mõjusid, mis oma suuruselt on pigem kohaliku tähtsusega küsimused.
Kuigi kohaliku tasandi organisatsioonidel oleks võimalik paluda abi riiklikelt organisatsioonidelt, ei pruugi suurtel organisatsioonidel olla kohalike küsimuste vastu huvi või pole neil võimalik kõiki abipalveid rahuldada.
Seega kitsendas kohtu hinnangul Rootsi nõue kaebeõigust vastuolus direktiivi ja Århusi konventsiooni vastavate sätete mõttega Euroopa Kohtu Stockholms kommun genom dess marknämnd, p KeÜS § 31 lg 1 kohaselt on üheks keskkonnaorganisatsiooni tunnuseks valitsusvälisus.
KeÜS ja selle seletuskiri ei sisusta täpsemalt valitsusvälisust. Levinud käsituse kohaselt on valitsusväline organisatsioon NGO igasugune organisatsioon, mis on valitsusest sõltumatu ja mittetulunduslik, tegutseb seaduslikul eesmärgil ning pole poliitiline partei.
Valitsusvälisuse kriteeriumit tuleks eelkõige mõista kui sõltumatust riigist selle laias tähenduses.
Riigi määratluses saab muu hulgas juhinduda Århusi konventsiooni artikli 2 lg-s 2 sätestatud avaliku võimu organi määratlusest. Selle kohaselt on avaliku Mis edendab liiget organ mis tahes tasandi valitsus, avaliku halduse funktsioone täitev isik ning iga muu isik, kes nimetatud valitsuse või isikute juhtimisel täidab keskkonnaga seotud avalikke kohustusi või ülesandeid või osutab keskkonnaga seotud avalikke teenuseid.
Tulenevalt avaliku võimu organi määratlusest on kohtud välistanud keskkonnaorganisatsiooni mõiste alt kohaliku omavalitsuse RKHKo Isegi juhul kui organisatsioon ei vasta avaliku võimu organi mõiste määratlusele, ei saa seda valitsusvälisuse kriteeriumi tõttu pidada keskkonnaorganisatsiooniks, kui see on riigi Mis edendab liiget kontrollitud. KeÜS § Suurendage mehest liiget lg 1 p 1 kohaselt saab keskkonnaorganisatsiooniks olla mittetulundusühing ja sihtasutus.
Mõlemat tegutsemisvormi on korduvalt aktsepteeritud kohtupraktikas nt RKHKo KeÜS § 31 lg 1 p 2 kohaselt saab keskkonnaorganisatsiooniks olla ka juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti.
Kohtupraktikas on käsitatud juriidiliseks isikuks mitteoleva ühendusena seltsingut RKHKo Seltsing on VÕS § määratlusele vastava seltsingulepingu alusel ühise eesmärgi saavutamise nimel tegutsevate isikute ühendus.
KeÜS ei välista ka mõne muu, juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse käsitamist keskkonnaorganisatsioonina. VÕS kohaselt võib seltsinguleping olla sõlmitud nii suuliselt kui ka kirjalikult.
- Mida liige on optimaalne paks
- Kuidas ma saan valja suumida munn kogu elu
- Maksumus suurendab peenise
- Põhikiri - EESTI | PIKK PLAAN EESTILE
Juriidiliseks isikuks mitteolevat ühendust saab keskkonnaorganisatsioonina tunnustada vaid juhul, kui see tegutseb kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjaliku kokkuleppe tingimuse eesmärk on tagada organisatsiooni tegevuse parem läbipaistvus. Erinevalt mittetulundusühingust ja sihtasutusest peab juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus esindama olulise osa kohalike elanike seisukohti.
KeÜS ei täpsusta, millist hulka isikuid tuleks pidada oluliseks osaks kohalikest elanikest ja mil viisil peab esindamine olema väljendatud. Esindatuse nõue on kahtlemata täidetud, kui juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse liikmete hulka kuulub oluline osa kohalikest elanikest. Eelnimetatud tingimustele vastavust peab mitteformaalne ühendus kohtusse pöördumisel ka näitama.
- Kas on voimalik vahendada liikme suurust
- Mittetulundusühingu Eesti Ökokogukondade Ühendus põhikiri on kinnitatud
- KeÜS § 31 eesmärk on määratleda keskkonnaorganisatsiooni mõiste eelkõige seoses KeÜS § 30 lg-s 2 sätestatud erilise juurdepääsuga õigusemõistmisele keskkonnaasjades.
- Suurenda motete liige
- Vaadake videoid, kuidas suurendada liikme suurust
- Liitu Põhikiri Põhikiri on võetud vastu vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 7 ning erakonnaseaduse § 7 alusel Erakonna Eesti üldkoosoleku
Kohus võib üldsuse aktsepti olemasolu eeldada, kui ühendus on konkreetses valdkonnas oma varasemas tegevuses tuginenud üldsuse toetusele. Esindatuse nõue oli antud juhtumis kohtu hinnangul täidetud, sest organisatsiooni toetuseks oli andnud toetusallkirja kohalikku elanikku RKHKo Vastavalt KeÜS § 31 lg-le 1 saab keskkonnaorganisatsioonina käsitada vaid sellist mittetulundusühingut ja sihtasutust, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega seda edendab.
Sarnaselt saab keskkonnaorganisatsiooniks olla vaid selline juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset. Keskkonnakaitse edendamine on olulisim keskkonnaorganisatsiooni kriteerium, kuivõrd just see nõue tagab, et keskkonnaorganisatsioonidena tunnustatakse vaid selliseid ühendusi, mis tõepoolest soovivad ja suudavad keskkonnahuvide eest seista.
- Suurenda meeste vaarikuse
- Mida teha, et suurendada liikme
- Milline liige on sugu hea
- Põhikiri – Eesti Kergejõustikuliit
Kuigi KeÜS ei sätesta nõuet, et keskkonnakaitse peaks olema organisatsiooni ainsaks eesmärgiks, ei tohiks organisatsioonil olla keskkonnakaitsega konkureerivaid eelkõige majanduslikke eesmärke, et Mis edendab liiget võimalust keskkonnaorganisatsiooni staatusest tulenevate õiguste kuritarvitamiseks.
Konkureerivaks eesmärgiks ei saa siiski pidada tulu teenimist, et võimaldada organisatsioonil ellu viia oma keskkonnakaitselist põhieesmärki. Samas tuleks veenduda huvide konflikti puudumises selliste mittetulunduslike organisatsioonide osas, mille põhieesmärk on edendada teatud tüüpi ettevõtjate huve või tagada nende seadusest tulenevate kohustuste täitmine nagu nt tootjate ühendused jäätmealases regulatsioonis.
Keskkonnakaitse edendamise nõue tuleneb Århusi konventsioonist, kuid konventsioon ei sisalda täpsemaid juhiseid selle kriteeriumi sisustamiseks.
§ 31. Valitsusväline keskkonnaorganisatsioon
KeÜS seletuskirja kohaselt käsitatakse keskkonnakaitse edendamisena eelkõige looduskaitset. KeÜS § 31 lg 2 kohaselt peetakse keskkonnakaitseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist.
Keskkonnaelemente on mitteammendavalt loetletud keskkonnateabe mõiste määratluses KeÜS § 24 lg 2 p-s 1: keskkonnaelementidena käsitatakse õhku, atmosfääri, vett, pinnast, maad, maastikku ja looduslikke alasid nagu märg- ranna- ja merealad, looduslikku mitmekesisust ja looduse koostisosasid, sealhulgas geneetiliselt muundatud organisme ning nende vastastikust toimet.
Looduslik kultuuripärand on määratlemata õigusmõiste. Tulenevalt LKS § 1 p-st 2 võib sellena käsitada kultuurilooliselt väärtuslikku looduskeskkonda, ja eelkõige sellist kultuuripärandit, mida kaitstakse LKS alusel. Juhinduda saab ka ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artiklitest 1 ja 2, mis määratlevad vastavalt Mis edendab liiget ja looduspärandi mõisted.
Konventsiooni looduspärandi mõistet ei saa siiski samastada KeÜS loodusliku kultuuripärandi mõistega.
KeÜS mõiste on laiem, hõlmates ka sellise kultuuripärandi objekti, millel on oluline looduslik komponent nt mõisapark. KeÜS § 31 lg 3 kohaselt tuleb keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvestada ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia.
Põhikiri - MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus
KeÜS ei määratle täpsemalt, kuidas peab ühenduse võimet hindama, peale selle, et arvestada tuleb senist tegevust. Senist tegevust ei saa pidada ainsaks võimalikuks kriteeriumiks. Muu hulgas võib hindamisel juhinduda lõike teises lauses nimetatud kriteeriumitest: organisatsiooniline ülesehitus, liikmete arv ja liikmeks saamise põhikirjalised eeldused.
Neist nõuetest ei saa siiski tuletada mingeid konkreetseid miinimumnõudeid nt kindel liikmete arv. Riigikohtu praktikas on peetud võimalikuks tunnustada keskkonnaorganisatsioonina ka kaheliikmelist seltsingut RKHKo KeÜS § 31 lg 3 sõnastusest on ilmne, et keskkonnaorganisatsiooniks võivad olla ka ühendused, kellel senine tegevus puudub.
Sellisel juhul tuleb ühenduse põhikirjaliste eesmärkide kes suurendasid liikme harjutusi võimet hinnates arvestada ühenduse organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi.
KeÜS-s ega seletuskirjas ei sisaldu täpsemaid juhiseid nende kriteeriumite sisustamiseks.
Kes on OiRA kogukonna liikmed? ELi või riikliku tasandi valdkondlikud sotsiaalpartnerid tööandjate ja töötajate organisatsioonid ; ELi ja riigiasutused ministeeriumid, tööinspektsioonid, tööohutuse ja töötervishoiu instituudid jne. Kogukonna liikmed suhtlevad korrapäraselt EU-OSHAga, kohtuvad kord aastas, et vahetada teavet ja kogemusi, ning teevad koostööd OiRA vahendite sisu, reklaammaterjali jm jagamisel.
Loetelu tuleks pidada näitlikuks — sätte eesmärk on tagada, et keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvestataks võimet põhikirjalisi eesmärke ellu viia ning sellisel hindamisel tuleb juhinduda kõigist konkreetsel juhul olulistest asjaoludest. Kõik loetelus sisalduvad kriteeriumid ei pruugi olla asjakohased iga ühenduse hindamisel nt liikmeks saamise põhikirjalised eeldused sihtasutuste osas.
Liikmete arvu kaudu saab hinnata organisatsiooni esinduslikkust avalike huvide kaitsmisel. Selliste huvide kaitse eeldab organisatsiooni avatust, mida saab Mis edendab liiget hulgas hinnata liikmeks saamise põhikirjaliste eelduste kaudu.
Liit tegutseb avalikes huvides ja ühendab kergejõustiku alal tegutsevaid spordiklubisid spordiseaduse § 4 p 1 tähenduses. Liidu tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtorganite valitavusel ja aruandlusel Liidu liikmete ees.
Avatuse ja demokraatlikkusega seondub ka ühenduse organisatsiooniline ülesehitus, mistõttu saab nii selle kui ka liikmete arvu kaudu hinnata organisatsiooni tõhusust oma eesmärkide saavutamisel tulevikus.