Estnisch Juhataja, esimees K. Kohtu soovitusliku iseloomuga arvamust nõudvad küsimused esitatakse kohtule kirjalikult, kusjuures küsimus, mille kohta arvamust soovitakse, peab olema täpselt sõnastatud. Tingimused, mille kohaselt kohus on avatud teistele riikidele, määrab Julgeolekunõukogu, pidades silmas kehtivate lepingute erisätteid. Eurlex Demokraatia ja inimõiguste valdkonnas nõustas auditirühma rahvus- vaheline ekspert. Seda tunnistavad: Rahvasteliidu vastutusel meile antud laen, ikka rohkem meie ettevõtetesse mahutatav väliskapital ja avalik arvamine välismail selle kohta, et Eesti oskab iseseisvalt elada.

Eesti, Soome ja Ungari etnograafid uurisid eeskätt oma rahvast, aga ka hõimurahvaid keelesugulasi. Koigi rahvuste suurus koosneb muidugi inimestest, kuid üksikindiviid oli tolle aja etnograafidele pigem oma rahva enam või vähem tüüpiline esindaja kui iseseisev huviobjekt. Pildistajate jaoks polnud tavaliselt olulised konkreetsed isikud, vaid nende rassilised erijooned, rahvarõivad, traditsioonilised tegevusalad ja tarbeesemed. Seetõttu ei pandud meile vanadelt fotodelt vastu vaatavate inimeste nimesid alati kirja ja nad on jäänud anonüümseks.

Loodame, et suures plaanis esitatud portreefotod aitavad neile tagasi anda osa nende individuaalsusest. Kui täitevkogu liige astub organisatsioonist välja, lõpeb tema ametiaeg väljaastumise jõustumiskuupäeval. Ülesanded 6. Samuti arutab ta VI artikli lõike 3 kohaselt peadirektori esitatud organisatsiooni töökava ja sellele vastavat hinnangulist eelarvet ning edastab need asjakohaste soovitustega peakonverentsile.

Arvestades peakonverentsi otsuseid ja pidades silmas korraliste istungjärkude vahel ilmnenud asjaolusid, võtab täitevkogu meetmeid selle tagamiseks, et peadirektor täidab töökava tõhusalt ja ratsionaalselt. Täitevkogu annab peakonverentsile soovitusi organisatsiooni uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.

Järgides peakonverentsi otsuseid, võtab täitevkogu vastu oma töökorra. Ta valib enda liikmesriikidest oma ametnikud. Täitevkogu koguneb korralistele istungjärkudele vähemalt neli korda kahe aasta jooksul ja erakorralistele istungjärkudele esimehe algatusel või vähemalt kuue täitevkogu liikme taotlusel.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut

Täitevkogu esimees esitab täitevkogu nimel igal peakonverentsi korralisel istungjärgul, koos oma kommentaaridega või ilma, VI artikli lõike 3 punkti b alusel peadirektori koostatud organisatsiooni tegevusaruande.

Täitevkogu loob võimalused nõupidamiseks rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ja täitevkogu pädevusse kuuluvate küsimustega tegelevate isikutega. Peakonverentsi istungjärkude vahelisel ajal võib täitevkogu küsida organisatsiooni tegevusvaldkondades tekkinud õigusküsimustes nõuandvaid arvamusi Rahvusvaheliselt Kohtult.

Täitevkogu tegutseb talle peakonverentsi antud volituste alusel ka kogu konverentsi nimel. VI artikkel. Sekretariaat 1.

Jalgpalliliit teenib Rahvuste liigaga eeldatust sadu tuhandeid rohkem

Sekretariaat koosneb peadirektorist ja vajalikest töötajatest. Peadirektori nimetab ametisse peakonverents täitevkogu ettepanekul neljaks aastaks konverentsi määratud tingimustel. Peadirektori võib ametisse nimetada veel järgnevaks neljaks aastaks, kuid seejärel ei või teda uuesti nimetada. Peadirektor on organisatsiooni kõrgeim ametiisik. Ta teeb konverentsile ja täitevkogule asjakohase tegevuse ettepanekuid ja valmistab täitevkogu jaoks ette organisatsiooni töökava eelnõu koos sellele vastava hinnangulise eelarvega.

Peakonverents määrab perioodi, mida aruanne käsitleb. Peadirektor nimetab ametisse sekretariaadi töötajad kooskõlas peakonverentsi heakskiidetud personalieeskirjadega. Selleks et tagada töötajate ühtsus ning nende tõhususe ja tehnilise pädevuse kõrge tase, nimetatakse nad võimalikult laial geograafilisel alusel.

rahvus in Swedish - Estonian-Swedish Dictionary | Glosbe

Peadirektori ja töötajate ülesanded on iseloomult eranditult rahvusvahelised. Oma ülesannete täitmisel ei tohi nad küsida ega saada juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organisatsiooniväliselt ametivõimult. Nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võiks kahjustada nende positsiooni rahvusvahelise ametiisikuna.

  • Mis voib liiget mojutada
  • Zoom porgu
  • Liikme suurus ari
  • Rahvas – see tähendab inimesi | Eesti Rahva Muuseum

Organisatsiooni iga liikmesriik kohustub austama peadirektori ja töötajate ülesannete rahvusvahelist iseloomu ega ürita neid nende kohustuste täitmisel mõjutada. See artikkel ei keela organisatsioonil sõlmida erikokkuleppeid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ühiste teenistuste ja töökohtade loomiseks või personali vahetamiseks.

VII artikkel. Riikide koostööorganid 1. Liikmesriik loob enda olusid arvestades oma peamistele haridus- teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele võimaluse olla seotud organisatsiooni tööga, eelistatavalt rahvusliku komisjoni moodustamise kaudu, mis koosneb valitsuse ja nimetatud asutuste esindajatest. Rahvuslikud komisjonid ja riikide koostööorganid, kui need on olemas, annavad organisatsiooniga seotud küsimustes nõu oma riigi delegatsioonile peakonverentsil, riigi esindajale või tema asendajatele täitevkogus ning oma valitsusele, samuti on nad organisatsiooni kontaktasutuseks kõigis seda huvitavates küsimustes.

Organisatsioon võib liikmesriigi taotlusel lähetada ajutiselt või alaliselt oma sekretariaadi Koigi rahvuste suurus liikmesriigi rahvuslikku komisjoni, et aidata selle tööd edendada. VIII artikkel. Liikmesriikide aruanded Liikmesriik esitab peakonverentsi määratud ajal ja viisil organisatsioonile aruande oma haridus- teadus- ja kultuuriasutusi ning nende tegevust käsitlevate õigusaktide ja statistika kohta, samuti IV artikli lõikes 4 nimetatud soovituste ja konventsioonide täitmiseks ettevõetud tegevuse kohta.

IX artikkel. Eelarve 1. Eelarvet haldab organisatsioon.

Mis on liikme kondoomi suurus Kuidas suurendada liikme sporti

Peakonverents kiidab heaks ja kehtestab eelarve ning liikmesriikide rahaliste kohustuste suuruse organisatsiooni ees, arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga X artikli kohaselt sõlmitud kokkulepet. Peadirektor võib võtta vastu vabatahtlikke toetusi, annetusi, annakuid ja abirahasid valitsustelt, avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt asutustelt, ühingutelt ja eraisikutelt, arvestades rahanduseeskirju.

X artikkel. Suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga Organisatsioon seotakse võimalikult kiiresti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kui selle põhikirja artiklis 57 nimetatud eriorganisatsioon. Selline suhe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga kehtestatakse selle põhikirja artikli 63 kohaselt sõlmitud kokkuleppega, mille peab heaks kiitma organisatsiooni peakonverents. Kokkulepe sätestab organisatsioonide vahel tõhusa koostöö nende ühiste eesmärkide saavutamiseks, tunnistades samas organisatsiooni iseseisvust käesolevas põhikirjas nimetatud pädevusvaldkondades.

Kokkuleppes võib muu hulgas ette näha, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee kiidab heaks organisatsiooni eelarve ja rahastab seda. XI artikkel. Suhted teiste rahvusvaheliste eriorganisatsioonide ja -asutustega 1. Organisatsioon võib teha koostööd teiste valitsustevaheliste eriorganisatsioonide ja -asutustega, kelle huvid ja tegevus on seotud tema eesmärkidega. Selleks võib peadirektor luua täitevkogu volitusel tõhusaid töösuhteid niisuguste organisatsioonide ja asutustega ning moodustada tõhusaks koostööks vajalikke ühiskomiteesid.

Nende organisatsioonide ja asutustega sõlmitud ametlikud kokkulepped peab heaks kiitma täitevkogu. Kui organisatsiooni peakonverents ja muu valitsustevahelise eriorganisatsiooni või -asutuse pädev organ, kelle eesmärk ja ülesanded langevad kokku käesoleva organisatsiooni pädevusvaldkondadega, peavad vajalikuks anda oma vahendid ja tegevus üle käesolevale organisatsioonile, võib peadirektor sõlmida sellel eesmärgil konverentsi heakskiidul vastastikku sobiliku kokkuleppe.

Jumala suurus | Piiblivõti | Avatud Piibli Ühing

Organisatsioon võib sõlmida muude valitsustevaheliste organisatsioonidega kokkuleppeid osalemiseks üksteise istungitel. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon võib sõlmida asjakohaseid nõupidamis- ja koostöökokkuleppeid rahvusvaheliste vabaühendustega, kes tegelevad tema pädevusse kuuluvate küsimustega, ja võib kutsuda neid üles täitma teatavaid ülesandeid. Niisugune koostöö võib hõlmata ka nende ühenduste esindajate osalemist peakonverentsi moodustatud nõuandvates komiteedes.

XII artikkel. Organisatsiooni õiguslik staatus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklites ja nimetatud õiguslik staatus, eesõigused ja puutumatus kehtivad ka käesoleva organisatsiooni kohta.

XIII artikkel. Muudatused 1.

Rede des Parlamentsvorsitzenden Karl Einbund (Eenpalu) zum 10. Jahrestag der Republik

Põhikirja muudatusettepanekud jõustuvad, kui peakonverents on need kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitnud; muudatused organisatsiooni eesmärkides ja uute kohustuste panemine liikmesriikidele peavad saama jõustumiseks lisaks kahe kolmandiku liikmesriikide heakskiidu. Peadirektor edastab muudatusettepanekute kavandid liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne nende arutamist peakonverentsil.

Peakonverents võib kahekolmandikulise häälteenamusega võtta vastu selle artikli rakendamise töökorra. XIV artikkel. Tõlgendamine 1. Põhikirja inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed. Põhikirja tõlgendamisel tekkinud küsimus või vaidlus esitatakse lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule või vahekohtule, lähtudes peakonverentsi kehtestatud menetluskorrast. XV artikkel. Jõustumine 1. Põhikiri tuleb heaks kiita. Heakskiitmiskiri antakse hoiule Ühendkuningriigi valitsusele.

Põhikiri jääb allakirjutamiseks avatuks Ühendkuningriigi valitsuse arhiivis. Põhikirjale võib alla kirjutada enne või pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Heakskiitmine kehtib üksnes sellele eelneva või järgneva allakirjutamise korral.

  1. Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.
  2. Estnisch Juhataja, esimees K.
  3. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja
  4. Mida sa vajad peenise suurendamiseks

Riik, kes on organisatsioonist välja astunud, saab liikmesuse taastada üksnes heakskiitmiskirja hoiuleandmisega. Põhikiri jõustub, kui kakskümmend allakirjutanud riiki on selle heaks kiitnud. Edaspidised heakskiitmised jõustuvad kohe. Ühendkuningriigi valitsus teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele ja peadirektorile iga heakskiitmiskirja hoiuleandmisest ja põhikirja eelmise lõike kohase jõustumise kuupäeva.

peenis ja suu suurus Folk Meditsiin Suurenda liige

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad põhikirja inglis- ja prantsuskeelsele tekstile alla kirjutanud, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Koostatud kuueteistkümnendal novembril tuhande üheksasaja neljakümne viiendal aastal Londonis ühes inglis- ja prantsuskeelses eksemplaris, mille tõestatud koopiad edastab Ühendkuningriigi valitsus kõigi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide valitsustele.

Article I. Purposes and functions 1. The purpose of the Organization is to contribute to peace and security by promoting collaboration among the nations through education, science and culture in order to further universal respect for justice, for the rule of law and for the human rights and fundamental freedoms which are affirmed for the peoples of the world, without distinction of race, sex, language or religion, by the Charter of the United Nations.

With a view to preserving the independence, integrity and fruitful diversity of the cultures and educational systems of the States Members of the Organization, the Organization is prohibited from intervening in matters which are essentially within their domestic jurisdiction. Article II. Membership 1. Subject to the conditions of the Agreement between this Organization and the United Nations Organization, approved pursuant to Article X of this Constitution, states not members of the United Nations Organization may be admitted to membership of the Organization, upon recommendation of the Executive Board, by a two-thirds majority vote of the General Conference.

Territories or groups of territories which are not responsible for the conduct of their international relations may be admitted as Associate Members by the General Conference by a two-thirds majority of Members present and voting, upon application made on behalf of such territory or group of territories by the Member or other authority having responsibility for their international relations.

The Koigi rahvuste suurus and extent of the rights and obligations of Associate Members shall be determined by the General Conference. Members of the Organization which are suspended from the exercise of the rights and privileges of membership of the United Nations Organization shall, upon the request of the latter, be suspended Koigi rahvuste suurus the rights and privileges of this Organization.

See oli raske katseaeg Eesti rahvale. Maa oli niisuguse surve all, nagu seda Vene ajalgi ei nähtud. Õppisime tundma, mis meid oleks oodanud, kui saatus oleks meid sidunud Saksa keisririigiga. Saksamaa sõjalise võimu kokkuvarisemine tõi lõpu okupatsioonile ja vabastas meid sellest alandavast, ülekohtusest ja rahvuslikke tundeid tallavast survest. Lahkusid meilt Saksa väed, tungisid asemele Mida tommata liige suurendada piiri enamlaste väesalgad.

Algas väikese rahva kangelaslik heitlus oma iseseisvuse eest.

kinga suurus, mis peenis Liikme pikkus polguse suurust

See oli meeleheitlik jõukatsumine. Ohvreid nõudis see meilt. Paremate kodanikkude veri oli pandiks meie vabadusele ja iseseisvusele. Ühes rinnas võitles kogu meie rahvas, ühine hädaoht võitlusrindel ühendas meiega ka tublimad mehi meie kõrval elavatest teistest rahvustest.

Vaikses leinas, tunded vallutatud Koigi rahvuste suurus kannatuste suurusest, kummardume sügavasti täna kõigi kodumaa rahvuste nimel haudade ees, kes langenud meie vabaduse eest veristel võitlusväljadel ja lahkunud meilt surres kodumaa iseseisvuse eest.

Riigikogu liikmed ja koosolijad mälestavad vabadusesõjas langenuid püstitõusmisega. Aitasime oma lähemale lõunanaabrile puhastada meie ühistest vaenlastest tema riiklikule iseseisvusele tarviliku maa-ala. Meie iseseisvuse võitlus ei toonud meile rahurikkuja kuulsust, ei eemaldanud meid haritud rahvaste perest, vaid juba võitluste ajal toetasid meid lähemad naabrid, meie hõimurahvas soomlased, meile kaasatundvad Skandinaavia rahvad ja vaba riigikorra looja, kodanikuvabaduste emamaa, Suur-Britannia Käteplaksutamine.

Meie vabadusele tundsid kaasa meie kaugedki hõimlased ja kõik vabad rahvad. See kõik oli pandiks, et meie iseseisvus varsti leidis tunnustamist vabade rahvaste poolt ja et meid vastu võeti täieõigusliku liikmena Rahvasteliitu, sellesse suurde rahvaste peresse, mis ellu tõusnud pärast ilmasõda selleks, et kaitsta rahu, rahvaste julgeolekut, kindlustada kultuuri võite, aidata võidule õiglust ja luua kaitset nõrgematele.

Asudes rajama oma riigi sisemist korda jõudsime sellele õnnelikule hetkele, kus võis kokku astuda Asutava Koguna vabalt ja õiglaselt valitud kodumaa rahvuste esindus. Temalt oodati kahe suure ja raske ülesande täitmist. Ta pidi andma meie vabariigile põhiseaduse, mis jätaks riikliku võimu rahva kätte, kuid annaks võimuavaldamisele kuju, mis vastaks uueaegsele riigiehitusele.

Herder-Institut: Themenmodule

Selle põhiseaduse alusel on Eesti vabariik rahulikult edenenud esimesed kümme aastat. On arusaadav, et meie põhiseadus ühelainsal hoobil ei võinud saada nii täiuslik ja küps, et ta tabaks ning rahuldaks kõiki riikliku elu nähtusi nende lõplikus ulatuses, kuid see põhiseadus on elanud üle meie riigi kõige raskema aja ja kuigi on kõneldud tema täiendamisest, ei ole ometi kuuldavale tulnud ühtki häält ega nõudmist, et meie riigi rahvavalitsuslik kuju muudetaks nii, et riikliku võimu allikana enam ei esineks rahvas ise, või et meie põhiseadust muudetaks muul, kui temas eneses ettenähtud teel.

Kogu Eesti rahvas austab oma põhiseadust, Käteplaksutamine ja kõik, kes tunnustavad Eesti vabariigi iseseisvust, peavad selle aluseks rahva nimel antud põhiseaduse. Teiseks põhjapaneva tähtsusega ülesandeks oli Asutaval Kogul maaküsimuse lahendamine. Meie põlduharival rahval oli vähe maad harida iseseisvate majapidamistena. Rahvas rändas välja, otsis tööd linnades ja alevites.

Sõda ja revolutsioon jätsid sügavad jäljed rahvaste vaadetesse sotsiaalse korra ja õiguslikkude vahekordade kohta. Eesti Koigi rahvuste suurus ei võinud vastu seista rahva nõuetele ega kinni pidada endistest õigustest.

ERMi galeriis

Maa pidi minema rahva kätte, või muidu oleks küsitav olnud riigi olemasolu. Suur maareform on peajoontes teostatud. Ta teostamine polnud raskusteta. Nii mõnegi haava lõi ta, kuid avas tuhandetele paremad elulootused. Ta peab saama jõuallikaks ja vahekordade tervendajaks kogu maale.

Peamine paksus voi liikme pikkus Peenise suurus peenises

Ta lõplik teostamine nõuab veel palju ohvreid üldsuselt. Tuleb teha veel palju rasket tööd uutel asunikkudel, kuid ei ole enam neid, kes julgeksid tõendada, et põliselt põlduhariv Eesti rahvas Koigi rahvuste suurus suudaks viia suurt maareformi soovitavale lõpule ja et selle reformi lõpptulemusena jääks maa vaesemaks ning rahvas kängu. Eesti rahvas murrab läbi raskustest ja teostab selle suure ülesande.

Kõik vead, kõik puudutused, kõik üksikutele löödud haavad on väikesed võrreldes selle suure sisemise ümbersündimisega, mis teostus tuhandete meie rahvaliikmete südametes siis, kui nad oma riigi toetusel oma põllule asusid. Eesti rahvas pööras oma riigi loomise esimesel sammul kõigi Eestimaa piirides elavate rahvuste poole, andes tõotuse, et ta ei taha oma loodud riigis seada teiste rahvuste õigusi kitsamale alusele, kui need tal omal ja et ta ei taha aset anda Eesti vabariigis rahvuslikule sallimatusele ja rõhumisele.

Eesti põhiseadus andis kindlad lubadused rahvuste kultuuriliste eluõiguste kaitseks. Seda tõotust on Eesti vabariik püüdnud täita.

Ilma eeskujudeta, välise surveta, jäädes kord antud lubadustele, andis Eesti vabariik riigi piirides elavatele teistele rahvustele nende rahvusliku kultuuri edendamiseks rahvusliku omavalitsuse korralduse, mis isegi teiste rahvaste poolt tunnustamist leidnud.

Eesti riik ei taha enesega köita rahvusi nende omapärasuse kaotamise teel, vaid Eesti vabariik tahab näha, et kõik tema pinnal elavad rahvused, hoides alal oma rahvusliku algupära, oma riigiustavusega, oma osavõtuga rahvuslikkudest huvidest kõrgemalseisvatest ülesannetest, oma ülesehitamise tööga Eesti vabariigis, sulaksid ühiseks rahvaks, kes tunnustab oma isamaaks kõigile ühise Eesti, kes üheskoos töötades, üheskoos luues, ühiselt kannatades ja rõõmustades loob ajakohase, survest ja rõhumisest vaba patriotismi, milles peituvad riigi alahoidmise ja õitseleviimise hoovavad jõuallikad.

Asudes neil nurgakividel on Eesti rahvas juba kolmandat korda saatnud oma esindajad Riigikogusse.