Rahvasteliit saatis piirkonda eri riikide esindajatest koosneva komisjoni. Kohus võib teatavate kohtuasjade liikide, näiteks tööasju, transiiti või sidet puudutavate küsimuste arutamiseks moodustada ühe või mitu koda, kuhu kuulub kolm või enam kohtunikku. Artikkel 96 1. Parimate kättesaadavate uurimisandmete alusel võtab rannikuriik kaitse- ja majandamismeetmeid, et takistada elusloodusvarade ülemäärast kasutamist ning tagada nende säilimine tema majandusvööndis. Nimetatud laevateed läbivad ja õhukoridorid ületavad saartevahelise mere ning selle vahetus naabruses asuva territoriaalmere, hõlmates rahvusvaheliseks meresõiduks või ülelennuks kasutatavad ja tavalised läbisõiduteed eeldusel, et ei dubleerita sama lähte- ja sihtkohaga teid. Läbisõit tähendab territoriaalmeres navigeerimist eesmärgiga: a läbida territoriaalmeri sisevetesse sisenemata või külastada sisevetest väljapoole jäävat reidi või sadamat või b suunduda sisevetesse või sealt väljuda või külastada seal asuvat reidi või sadamat.

Kõrvaldamise korral arvestatakse kalapüüki, merekeskkonna kaitset ning teiste riikide õigusi ja kohustusi. Osaliselt kõrvaldatud seadmestike või rajatiste sügavuse, asendi ja mõõtmete kohta tuleb anda nõuetekohast teavet. Rannikuriik võib vajaduse korral kehtestada tehissaare, seadmestiku või rajatise ümber ohutusvööndi, mille piires on tal õigus võtta meetmeid nii meresõidu kui ka tehissaarte, seadmestike ja rajatiste ohutuse tagamiseks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon

Ohutusvööndi laiuse määrab rahvusvahelisi nõudeid järgides rannikuriik. Ohutusvööndite loomisel arvestatakse tehissaare, seadmestiku ja rajatise laadi ja otstarvet ning ohutusvööndi laius on objekti välisserva igast punktist mõõdetuna kuni meetrit, kui üldtunnustatud rahvusvahelised nõuded või pädeva rahvusvahelise organisatsiooni soovitused ei näe ette teisiti.

Ohutusvööndite ulatus tehakse nõuetekohaselt teatavaks. Kõik laevad arvestavad ohutusvööndeid ning järgivad tehissaarte, seadmestike ja rajatiste läheduses toimuvat meresõitu käsitlevaid üldtunnustatud rahvusvahelisi nõudeid.

Tehissaari, seadmestikke ja rajatisi ning neid ümbritsevaid ohutusvööndeid ei tohi luua kohtades, kus need võivad häirida rahvusvahelise meresõidu seisukohalt oluliste üldtunnustatud laevateede kasutamist. Tehissaari, seadmestikke ja rajatisi ei käsitata saarena. Neil puudub oma territoriaalmeri ning territoriaalmere, majandusvööndi või mandrilava piire määrates neid ei arvestata.

Julgeolekunõukogu korraldus

Elusloodusvarade Millised on rahvaste liikme suurused 1. Rannikuriik määrab oma majandusvööndis kindlaks elusloodusvarade väljapüügi lubatava mahu.

Parimate kättesaadavate uurimisandmete alusel võtab rannikuriik kaitse- ja majandamismeetmeid, et takistada elusloodusvarade ülemäärast kasutamist ning tagada nende säilimine tema majandusvööndis. Sel eesmärgil teeb rannikuriik asjakohast koostööd pädevate rahvusvaheliste alapiirkondlike, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega. Nende meetmete eesmärk on säilitada püütavate liikide populatsioonid tasemel või taastada need tasemeni, mis tagab optimaalse jätkusuutliku saagikuse, mida võimaldavad asjakohased keskkonna- ja majandustegurid, sealhulgas rannapüügiga tegelevate ühistute majanduslikud vajadused ja arengumaade erinõudmised, arvestades püügiviise ja varude vastastikust sõltuvust ning järgides rahvusvaheliselt soovitatavaid alapiirkondlikke, piirkondlikke ja ülemaailmseid miinimumnõudeid.

Meetmete võtmisel arvestab rannikuriik püütavate liikidega seotud liike, et säilitada seotud liikide populatsioonid tasemel või taastada need tasemeni, mis ei ohusta nende taastumisvõimet. Asjakohast teadusinfot, väljapüügi ja kalapüügivõimsuse andmeid ning muud kalavarude kaitseks vajalikku teavet levitatakse ja vahetatakse regulaarselt pädeva alapiirkondliku, piirkondliku, või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu ning kõigi asjakohaste riikide, sealhulgas majandusvööndis kala püüdvate riikide osalusel.

Elusloodusvarade kasutamine 1. Rannikuriik edendab majandusvööndis elusloodusvarade optimaalset kasutamist artiklit 61 järgides. Rannikuriik määrab kindlaks oma majandusvööndi elusloodusvarade püügivõimsuse. Kui rannikuriigil puuduvad võimsused kogu lubatud väljapüügi ulatuses püüda, võimaldab ta lepingute või muude kokkulepete alusel ning lõikes 4 nimetatud tähtaegu, tingimusi ja õigusakte järgides teistele riikidele juurdepääsu lubatava väljapüügi ülejääkidele, arvestades artikleid 69 ja 70 ning esmajoones neis nimetatud arengumaid.

Käesoleva artikli kohaselt teistele riikidele oma majandusvööndile juurdepääsu võimaldades arvestab rannikuriik kõiki asjaolusid, muu hulgas piirkonna elusloodusvarade tähtsust oma majanduses ja riigi muid huve, artikleid 69 ja 70, piirkonna või alapiirkonna arengumaade taotlusi Kuidas suurendada liikme paevas osa ülejäägist ning vajadust leevendada nende riikide majandusraskusi, mille kodanikud on tavapäraselt piirkonnas kalapüügiga tegelnud ning kes on teinud märkimisväärseid pingutusi varude uurimisel ja kindlakstegemisel.

Majandusvööndis kalapüügiga tegelevate teiste riikide kodanikud järgivad varude kaitse nõudeid ning rannikuriigi õigusaktidega sätestatud muid tingimusi.

Rannikuriigid teevad kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevad õigusaktid nõuetekohaselt teatavaks.

Rahvasteliit

Kahe või mitme rannikuriigi majandusvööndis või nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda ning külgnevas alas olevad kalavarud 1. Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad kahe või mitme rannikuriigi majandusvööndis, püüavad need riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude kaitse ja arendamise koordineerimiseks, piiramata käesoleva osa muude sätete kohaldamist.

Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda ja sellega külgnevas alas, püüavad rannikuriik ja neid varusid külgneval alal püüdvad riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude säilitamiseks külgneval alal.

Pika rändega liigid 1. Rannikuriik ja teised riigid, kelle kodanikud püüavad piirkonnas I lisas loetletud pika rändega liike, teevad otse või rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu koostööd, et tagada selliste liikide kaitse ja edendada nende optimaalset kasutamist nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda.

Kui piirkonnas sellist rahvusvahelist organisatsiooni ei ole, teevad rannikuriik ja teised riigid, kelle kodanikud selles piirkonnas neid liike püüavad, koostööd selle loomiseks ja osalevad organisatsiooni töös. Lõiget 1 kohaldatakse ka käesoleva osa teistele sätetele. Mereimetajad Käesoleva osaga ei piirata rannikuriigi õigust ega rahvusvahelise organisatsiooni pädevust vajaduse korral mereimetajate kasutamist keelata, piirata või reguleerida rangemalt, kui on kehtestatud käesolevas osas.

Riigid teevad mereimetajate kaitseks koostööd ning esmajoones vaalaliste puhul korraldavad nende kaitset, majandamist ja uurimist asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.

Anadroomsed kalavarud 1. Anadroomsete kalavarude eest kannab esmavastutust riik, kelle jõest kalad pärinevad. Anadroomsete kalavarude päritoluriik võtab nende säilimiseks asjakohaseid meetmeid, et korraldada kalapüüki kõigis majandusvööndi välispiirist maismaa poole jäävates vetes ning lõike 3 punktis b sätestatud kalapüüki.

Account Options

Päritoluriik võib pärast lõigetes 3 ja 4 nimetatud varusid väljapüüdvate riikidega konsulteerimist kehtestada tema jõgedest pärinevate varude kohta lubatava väljapüügi kvoodid. Väljaspool majandusvööndi välispiiri tehtava püügi suhtes konsulteerivad asjaomased riigid omavahel, et leppida kokku kalapüügi tingimused, arvestades varude säilitamise nõudeid ning päritoluriigi vajadusi seoses nende varudega.

Kui anadroomsed kalavarud rändavad muu kui päritoluriigi majandusvööndi välispiirist maismaa poole jäävatesse vetesse või läbi nende vete, teeb see riik varude kaitseks ja majandamiseks päritoluriigiga koostööd.

Anadroomsete kalavarude päritoluriik ja teised neid püüdvad riigid rakendavad käesolevat artiklit vajaduse korral piirkondlike organisatsioonide kaudu. Katadroomsed liigid 1. Rannikuriik, kelle vetes katadroomsed liigid veedavad suurema osa oma elutsüklist, vastutab nende liikide majandamise eest ning võimaldab rände ajal kaladel pääseda oma vetesse ja neist välja.

Katadroomseid kalu püütakse ainult majandusvööndi välispiirist maismaa poole jäävates vetes. Majandusvööndi piires reguleeritakse püüki käesoleva artikli ning konventsiooni teiste asjakohaste sätetega. Kui katadroomse liigi noorkalad Perioodi suurendamine liige suguküpseks saavad kalad siirduvad läbi teise riigi majandusvööndi, reguleeritakse selliste kalade majandamist, sealhulgas püüki lõikes 1 nimetatud riigi ja teiste asjaomaste riikide kokkuleppe alusel.

Kokkulepe peab tagama liikide otstarbeka majandamise ja võtma arvesse lõikes 1 nimetatud riigi vastutust liikide säilimise eest. Sessiilsed liigid Käesolevat osa ei kohaldata artikli 77 lõikes 4 määratletud sessiilsetele liikidele. Sisemaariikide õigused 1. Sisemaariigil on õigus võrdväärsel alusel osaleda sama alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade ülejäägi kasutamises, arvestades kõigi asjaomaste riikide majanduslikke Millised on rahvaste liikme suurused geograafilisi olusid ning järgides käesolevat artiklit ja artikleid 61 ja Osalemistingimused ja üksikasjad määratakse kindlaks kahepoolsete, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepetega, milles muu hulgas arvestatakse: a vajadust vältida rannikuriigi kalandusühistute ja kalatööstuse kahjustamist; b mil määral sisemaariik käesoleva artikli alusel osaleb või ta võib osaleda teiste rannikuriikide majandusvööndis leiduvate elusloodusvarade kasutamises kahepoolsete, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepete alusel; c mil määral teised sisemaariigid ning ebasoodsa geograafilise asendiga riigid osalevad rannikuriigi majandusvööndi elusloodusvarade kasutamises ning sellest tulenevat vajadust vältida liigset koormust ühele rannikuriigile või selle osale; d asjaomaste riikide elanike toitlusvajadusi.

Kui rannikuriigi püügivõimsus võimaldab tal kogu majandusvööndi elusloodusvarade lubatud väljapüügi ise välja püüda, teevad rannikuriik ja teised asjaomased riigid kahepoolset, alapiirkondlikku või piirkondlikku koostööd, et võimaldada sama piirkonna sisemaariikidest arengumaadel osaleda alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises kõigile asjaosalistele sobivatel tingimustel.

Käesolevat sätet kohaldades arvestatakse ka lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Arenenud sisemaariikidel on õigus käesoleva artikli alusel osaleda ainult sama alapiirkonna või piirkonna arenenud rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises, võttes arvesse, mil määral rannikuriik on teistele riikidele oma majandusvööndi elusloodusvaradele juurdepääsu võimaldades arvestanud vajadust vähendada kahjulikku mõju kalandusühistutele ja nende riikide majandusraskusi, mille kodanikud on selles majandusvööndis tavapäraselt kalapüügiga tegelnud.

Eelmised sätted ei mõjuta alapiirkondlikke või piirkondlikke kokkuleppeid, mille kohaselt annavad rannikuriigid sama alapiirkonna või piirkonna sisemaariikidele võrdsed või eelisõigused majandusvööndite elusloodusvarade kasutamiseks. Ebasoodsa geograafilise asendiga riikide õigused 1. Ebasoodsa geograafilise asendiga riikidel on õigus võrdväärsel alusel osaleda sama alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade ülejäägi kasutamises, arvestades kõigi Millised on rahvaste liikme suurused riikide majanduslikke ja geograafilisi olusid ning järgides käesolevat artiklit ja artikleid 61 ja Käesolevas osas tähendab «ebasoodsa geograafilise asendiga riik» suletud või osaliselt suletud merega piirnevat rannikuriiki ning muud rannikuriiki, mille geograafilise asendi tõttu sõltub tema elanikkonna või selle osa toitmiseks vajalike kalakoguste saamine alapiirkonna või piirkonna teiste riikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamisest, ning rannikuriike, kellel puudub oma majandusvöönd.

1. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli
2. ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget -
3. Rahvasteliit – Vikipeedia
4. Kuidas suurendada seksuaalset liiget kahjustamata
5. Keskmise peenise suurus erektsioonis
6. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon – Riigi Teataja
7. ÜRO ajalugu - Geneva
8. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja

Osalemistingimused ja üksikasjad määratakse kindlaks kahepoolsete, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepetega, milles muu hulgas arvestatakse: a vajadust vältida rannikuriigi kalandusühistute ja kalatööstuse kahjustamist; b mil määral ebasoodsa geograafilise asendiga riik käesoleva artikli alusel osaleb või ta võib osaleda teiste rannariikide majandusvööndis leiduvate elusloodusvarade kasutamises kahepoolsetele, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepete alusel; c mil määral teiste ebasoodsa geograafilise asendiga riigid ning sisemaariigid osalevad rannikuriigi majandusvööndi elusloodusvarade kasutamises ning sellest tulenevat vajadust vältida liigset koormust ühele rannikuriigile või selle osale; d asjaomaste riikide elanike toitlusvajadusi.

Kui rannikuriigi püügivõimsus võimaldab tal kogu majandusvööndi elusloodusvarade lubatud püügikoguse ise välja püüda, teevad rannikuriik ja teised asjaomased riigid kahepoolset, alapiirkondlikku või piirkondlikku koostööd, et võimaldada sama alapiirkonna või piirkonna ebasoodsa geograafilise asendiga arengumaadel osaleda alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises kõigile asjaosalistele sobivatel tingimustel.

Käesolevat sätet kohaldades arvestatakse ka lõikes 3 nimetatud asjaolusid. Ebasoodsa geograafilise asendiga arenenud riikidel on õigus käesoleva artikli alusel osaleda ainult sama alapiirkonna või piirkonna arenenud rannariikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises, võttes arvesse, mil määral rannikuriik on teistele riikidele oma majandusvööndi elusloodusvaradele juurdepääsu võimaldades arvestanud vajadust vähendada kahjulikku mõju kalandusühistutele ja nende riikide majandusraskusi, mille kodanikud on tavapäraselt selles majandusvööndis kalapüügiga tegelnud.

Navigeerimismenüü

Eelmised sätted ei mõjuta alapiirkondlikke ega piirkondlikke kokkuleppeid, mille kohaselt annavad rannikuriigid sama piirkonna ebasoodsa geograafilise asendiga riikidele võrdsed või eelisõigused majandusvööndites asuvate elusloodusvarade kasutamiseks.

Artiklite 69 ja 70 kohaldamata jätmine Artikleid 69 ja 70 ei kohaldata rannikuriigile, mille majandus oluliselt sõltub tema majandusvööndi elusloodusvarade kasutamisest. Õiguste üleandmise piirangud 1. Artiklites 69 ja 70 nimetatud elusloodusvarade kasutamise õigust ei saa kolmandatele riikidele ega nende kodanikele otse ega kaudselt üle anda rendilepingu või litsentsi alusel, ühisettevõtte loomise ega muu üleandmise teel, kui asjaomased riigid ei ole kokku leppinud teisiti.

Eelmine säte ei takista asjaomastel riikidel saada kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt tehnilist või rahalist abi, mis võimaldab teostada Stock Foto Zoom Clinic liige 69 ja 70 nimetatud õigusi eeldusel, et abi ei tekita lõikes 1 nimetatud mõju.

Rannikuriigi õigusaktide kohaldamine 1. Rannikuriik võib majandusvööndi elusloodusvarade uurimisel, kasutamisel, kaitsel ja majandamisel oma suveräänseid õigusi teostades võtta käesoleva konventsiooni alusel Millised on rahvaste liikme suurused õigusaktide kohaldamiseks meetmeid, nagu pardaleminek, inspekteerimine, arestimine ja kohtumenetlus.

Arestitud laevad ja nende laevapered vabastatakse viivitamata pärast kautsjoni või muu tagatise üleandmist. Majandusvööndis kalapüügile kohaldatavate rannikuriigi õigusaktide rikkumise eest ei või karistusena ette näha vangistust, kui asjaomased riigid ei ole kokku leppinud teisiti, ega kehalist karistust. Välisriigi laeva arestimise või kinnipidamise korral teatab rannikuriik karistuse määramisest ja muude meetmete võtmisest viivitamata ja asjakohasel viisil lipuriigile.

Vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide majandusvööndi piiride määramine 1. Mõlemat riiki rahuldava õiglase tulemuse saavutamiseks määratakse vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide majandusvööndi piirid rahvusvahelise õiguse alusel sõlmitud lepinguga Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 mõttes. Kui mõistliku aja jooksul lepingut ei sõlmita, kohaldavad asjaomased riigid XV osas ettenähtud menetlust.

Lõikes 1 nimetatud lepingu menetlemise ajal teevad asjaomased riigid üksteisemõistmise vaimus koostööd, et sõlmida ajutine kokkulepe, mis üleminekuperioodi jooksul ei ohusta ega takista lõpliku lepinguni jõudmist. Ajutised kokkulepped ei mõjuta lõplikku piiride määramist. Kui asjaomaste riikide vahel on sõlmitud leping, otsustatakse majandusvööndi piiride määramine selle lepingu kohaselt.

Kaardid ja geograafiliste koordinaatide loetelud 1. Ülalnimetatud palgad, lisatasud ja hüvitused maksustamisele ei kuulu.

Artikkel 33 ÜRO kannab kohtu kulud Peaassamblee poolt määratud korras. II peatükk Artikkel 34 1. Kohtu poolt arutatavates kohtuasjades saavad poolteks olla vaid riigid. Oma reglemendis ette nähtud tingimustel ja nendele vastavalt võib kohus nõuda avalikelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt informatsiooni arutusel oleva kohtuasja kohta.

Kohus võtab vastu tähendatud informatsiooni, mida mainitud organisatsioonid esitavad omal algatusel. Kui arutusel olevas kohtuasjas tuleb kohtul tõlgendada mingisugust avalik-õigusliku rahvusvahelise organisatsiooni asutamise dokumenti või säärase dokumendi alusel sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni, siis informeerib kohtu sekretär sellest asjaomast avalik-õiguslikku organisatsiooni ning saadab talle ärakirja kogu kirjalikust menetlusest.

Artikkel 35 1.

Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel. Hooldusnõukogu iga liige nimetab ühe vastava ettevalmistusega isiku, kes on tema esindajaks Hooldusnõukogus.

Kohus on avatud riikidele, kes on käesoleva statuudi poolteks. Tingimused, mille kohaselt kohus on avatud teistele riikidele, määrab Julgeolekunõukogu, pidades silmas kehtivate lepingute erisätteid. Need tingimused ei või mingil juhul seada pooli ebavõrdsesse olukorda kohtu ees.

Kui kohtuasja pooleks on riik, kes ei ole ÜRO liige, määrab kohus rahasumma, mille see riik peab kohtukulude katteks tasuma. Seda sätet ei rakendata, kui antud riik juba võtab osa kohtukulude kandmisest. Artikkel 36 1. Kohtu jurisdiktsioonile alluvad kõik vaidlused, mille lahendamiseks pooled kohtu poole pöörduvad, ning kõik küsimused, mis on spetsiaalselt ette nähtud ÜRO põhikirjas või kehtivais lepinguis ja konventsioonides.

Riigid, kes on käesoleva statuudi pooled, võivad igal ajal deklareerida, et nemad tunnistavad ilma erilise sellekohase kokkuleppeta, ipso facto, iga riigi suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse, kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks kõigis õiguslikes vaidlustes, mis puudutavad: a lepingu tõlgendamist; b mis tahes rahvusvahelise õiguse küsimust; c fakti olemasolu, mis, kui see kindlaks tehakse, kujutab enesest rahvusvahelise kohustuse rikkumist; d rahvusvahelise kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvituse olemust ja suurust.

Ülalmainitud deklaratsioonid võivad olla tingimusteta, teatud kindla tähtaja kohta käivad või ühelt või teiselt riigilt vastastikkust nõudvad.

Säärased deklaratsioonid deponeeritakse peasekretäri juures, kes saadab neist ärakirjad käesoleva statuudi pooltele ja kohtu sekretärile. Alalise Rahvusvahelise Kohtu statuudi artikli 36 põhjal tehtud deklaratsioone, mis on endiselt jõus, loetakse riikide vahel, kes on käesoleva statuudi poolteks, kinnituseks, et need riigid tunnistavad Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks nimetatud deklaratsioonide kehtimise aja lõpuni ja neis ettenähtud tingimustel.

Vaidluse kohtuasja alluvuse küsimuses lahendab kohus. Artikkel 37 Kõigil juhtudel, mil kehtiv leping või konventsioon näeb ette vaidluse arutamise kohtus, mis pidi asutatama Rahvasteliidu poolt või Alalises Rahvusvahelises Kohtus, tuleb käesoleva statuudi poolte vaheline vaidlus anda arutamiseks Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 38 1. Kohus, olles kohustatud lahendama temale arutada antud vaidlusi rahvusvahelise õiguse alusel, kohaldab: a rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid; b rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat; c õiguse üldprintsiipe, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad; d kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrgekvalifikatsiooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid allikaid õigusnormide määratlemisel, pidades seejuures silmas artikli 59 sätteid.

See säte ei piira kohtu õigust lahendada kohtuasi ex aequo et bono, kui pooled on sellega nõus. Kohtu ametlikeks keelteks on prantsuse ja inglise keel. Kui Millised on rahvaste liikme suurused on nõus arutama kohtuasja prantsuse keeles, tehakse otsus prantsuse keeles. Kui pooled on nõus Liikme suurus poiste normis kohtuasja inglise keeles, tehakse otsus inglise keeles.

Kokkuleppe puudumisel, millist keelt kasutada, võib kumbki pool kasutada kohtus seda keelt, mida ta eelistab; kohtuotsus tehakse prantsuse ja inglise keeles. Sel juhul kohus otsustab ühtlasi, kumb kahest tekstist loetakse ametlikuks.

Kohus lubab mis tahes poole nõudmisel kasutada sellel poolel teist keelt peale prantsuse ja inglise keele. Artikkel 40 1.

Sõltuvalt asjaoludest algatatakse kohtuasi kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri nimele. Mõlemal juhul peab olema näidatud vaidluse objekt ja pooled. Sekretär teeb avalduse viivitamatult teatavaks kõigile asjaosalistele. Ta informeerib peasekretäri kaudu ka ÜRO liikmeid, samuti teisi riike, kellel on õigus pöörduda kohtu poole. Artikkel 41 1. Vastavate asjaolude ilmnemisel on kohtul õigus määrata mis tahes ajutiste meetmete võtmist kummagi poole õiguste tagamiseks.

Kuni lõpliku otsuse langetamiseni tehakse soovitatud meetmed viivitamatult teatavaks pooltele ja Julgeolekunõukogule. Artikkel 42 1.

Pooli esindavad esindajad. Nad võivad kohtus kasutada nõunike ja advokaatide abi. Esindajad, nõunikud ja advokaadid, kes esindavad pooli kohtus, omavad privileege ja immuniteete, mis on vajalikud nende ülesannete iseseisvaks täitmiseks. Artikkel 43 1.

Julgeolekunõukogu alalised liikmed

Kohtulik menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik menetlus koosneb kohtule ja pooltele kirjade ja vastukirjade saatmisest ja, kui vaja, vastustest neile. Samuti ka kõigist neid kinnitavaist kirjalikest materjalidest ja dokumentidest. Need saadetakse sekretäri kaudu, kohtu poolt määratud korras ja tähtaegadel.

Artikkel 1. Mõisted ja reguleerimisala 1. Territoriaalmere ja selle kohal asuva õhuruumi ning territoriaalmere põhja ja selle all asuva maapõue õiguslik seisund 1.

Iga dokument, mis on esitatud ühe poole poolt, tuleb teisele poolele saata tõestatud ärakirjana. Suuline menetlus koosneb tunnistajate, ekspertide, esindajate, nõunike ja advokaatide ärakuulamisest kohtu poolt.

Artikkel 44 1. Kõigi teadete üleandmiseks teistele isikutele peale esindajate, nõunike ja advokaatide, pöördub kohus otseselt riigi valitsuse poole, kelle territooriumil teade tuleb üle anda.

Sama sätet rakendatakse juhtudel, kui on vaja astuda samme tõendite saamiseks kohapeal. Artikkel 45 Kohtuasja arutamine toimub esimehe või, kui see ei ole võimalik, aseesimehe eesistumisel; kui üks ega teine ei saa juhatada, teeb seda vanim kohalviibivaist kohtunikest. Artikkel 46 Kohtuasja arutamine on avalik, kui kohus ei ole teinud muud otsust või kui pooled nõuavad, et üldsuse esindajaid ei lubataks asja arutamisele.

Artikkel 47 1. Igat kohtuistungit protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla sekretär ja esimees. Ainult nimetatud protokoll on autentne. Artikkel 48 Kohus teeb korraldused kohtuasja käigu kohta, määrab vormi ja tähtaja, millal kumbki pool peab oma kaalutlused lõplikult esitama, ja korraldab tõendite kogumist. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta Atlantic Chartermis sisaldas nägemust sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest.

Julgeolekunõukogu korraldus Igal liikmel on õigus ühele häälele, kuid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri kohustab kõiki liikmesriike täitma nõukogu otsuseid. Peaassamblee valib mittepüsivaks liikmeks kaks aastat. Umbes kuuskümmend liikmesriiki ei ole kunagi olnud Julgeolekunõukogu liikmed. Liikmed, kes ei ole liikmed, võivad osaleda volikogu aruteludes, kui tulemus mõjutab neid, kuid ei saa hääletada. Julgeolekunõukogu eesistujariik vahetub alaliste ja alaliste liikmete vahel inglise keeles tähestikulises järjekorras.

Secondary menu

Iga riik valib alalise esindaja, kes tegutseb presidendina, kui see on riigi kord. Kui nõukogus on kohal kõrgem riigiasutus, näiteks välisminister, peaminister või president, siis võtab ta endale eesistuja.

1600 Pennsylvania Avenue / Colloquy 4: The Joe Miller Joke Book / Report on the We-Uns

Suurbritannia valitsus viis probleemi Rahvasteliidu Nõukogusse, kuid Soome ei lubanud Rahvasteliidul sekkuda, sest pidas seda riigi siseasjaks. Rahvasteliit moodustas väikese paneelrühma, mis pidi otsustama, kas asja edasi uurida. Jaatava vastuse peale loodi küsimusega tegelemiseks neutraalne komisjon. Kuigi vastumeelselt, oli ka Rootsi selle otsusega nõus. Ahvenamaa konflikti lahendus oli esimene rahvusvaheline kokkulepe Euroopas, mis saavutati otseselt Rahvasteliidu vahendusel.

Ometi ei olnud need kindlaks määratud ka veel septembriksmis tõi kaasa ebastabiilse olukorra. Kreeka üksused korraldasid Albaania lõunaosas sõjalisi õppusi.

Jugoslaavia väed sattusid riigi põhjaosas relvastatud konflikti kohalike albaanlaste hõimudega. Rahvasteliit saatis piirkonda eri riikide esindajatest koosneva komisjoni. Novembris otsustas Rahvasteliit, et Albaania piirid tuleb taastada Selle tulemusel viis Jugoslaavia oma väed mõne nädala jooksul välja.

Itaalia peaminister Benito Mussolini oli raevus ja nõudis vahejuhtumi uurimiseks viie päeva jooksul komisjoni moodustamist.