Esineb ka olukordi, kus eksperiment pole võimalik, sest vaatleja ei saa uuritavat loodusnähtust mõjutada. Sideme probleemidega tegeleb keemia.
Tänaseks on õppekava muutunud ja FLA osa selles vähenes oluliselt. Uuele õppekavale vastav õpik on siit keskkonnast leitav. Käesolev õpik on jätkuvalt sobiv neile, kes otsivad põhjalikumat käsitlust.
Füüsikalise looduskäsitluse alused
Ka füüsika on alguse saanud Vana- Kreeka fi losoofi de töödest. Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fi sikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Nimetus viitab, et tegemist on loodusteadusega. Loodusteadusi teame peale füüsika teisigi.
Ent mille poolest erineb füüsika keemiast, bioloogiast või geograafi ast? Kuidas on ta nendega seotud?
Mis on füüsika põhiolemus? Kuidas me üldse saame oma teadmised loodusest?
Õpik, mille äsja üheskoos avasime, eeldab, et selle kasutajal on juba olemas mingi kogemus füüsikaga. Veidi puutusime füüsikaga kokku juba 7. Saime teada, et füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. Põhikooli füüsikakursustes alustasime uut teemat reeglina asjakohaste näidetega tavaelust ja tegime suhteliselt lihtsaid katseid.
Riski suuruse hindamine
Seejärel püüdsime tulemusi lühidalt kokku võtta, kasutades füüsika keele oskussõnu ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetusi. Selgus, et füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised — vastavate ladinakeelsete sõnade esitähed.
Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetati füüsika valemiteks. Neid tuli kasutada füüsikaliste arvutusülesannete lahendamisel.
Põhikooli füüsikaõppes saadi uus laiema kehtivusalaga teadmine üksikute kitsama kehtivusalaga teadmiste üldistamise teel.
Järeldusi tehti tavaelust tuntud näidete ja õpetaja poolt teostatud lihtsate demokatsete põhjal. Need järeldused ei saanud olla väga üldise kehtivusega.
Seda, et mingi üldistus kehtib kogu looduses, tuli enamasti lihtsalt uskuda.
Põhikooli füüsikaõppe sihiks oli anda õpilastele tavaelus toimetulemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Seejuures vaadeldi ühekaupa füüsikalise looduskäsitluse üksikuid, Peenise suuruse korgus 170 praktilise väärtusega osi liikumisõpetus, valgusõpetus, elektriõpetus, soojusõpetus ning ei seatud veel eesmärgiks neist tervikpildi kujundamist.
- Неумолимо эта полоса становилась все шире и шире, пока не охватила четверть небесной сферы.
Kuidas seda kõike paari lausega kokku võtta? Gümnaasiumi füüsikaõpe aga ei saa selliste eesmärkidega piirduda.
Gümnaasium valmistab noori ette õpinguteks kõrgkoolis. Gümnaasiumi lõpetajalt oodatakse juba mingilgi määral tervikliku maailmapildi olemasolu. Eeldatakse tema oskust eristada olulist teavet ebaolulisest ja teaduslikku väidet ebateaduslikust.
Temalt oodatakse suutlikkust eraldada meid tänapäeval ümbritsevast infomerest just konkreetse probleemi lahendamiseks vajalikku Mida moodetakse liikme suuruse jargi.
Seetõttu peavad gümnaasiumi füüsikakursused andma süsteemse ülevaate kõigest olulisest, mida kaasaegne füüsika looduse kohta üldse väita suudab.
- Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel.
- e-õpik : Füüsikalise looduskäsitluse alused
- Grupp – Vikipeedia
- Riski suuruse hindamine - Töötorvaaugu.ee
Samas pole aga lootust demonstreerida katseliselt kõigi esitatud väidete kehtivust. Vajalikud katsevahendid oleksid veel palju kallimad ja keerukamad kui põhikooli füüsika katsetes. Meil tuleb harjuda sellega, et juba gümnaasiumi esimeses füüsikakursuses formuleeritakse peamised füüsikalised printsiibid, ehk kõige üldisemad tõdemused looduse kohta.
Printsiipide tõestamist kohe pärast nende sõnastamist eesmärgiks ei seata. Printsiipide paikapidavust tõestab asjaolu, et loodust vaadeldes me veendume ikka ja jälle nende kehtivuses ning ei näe mitte kusagil erandeid printsiipidest.
Füüsika üldprintsiipe vaadeldakse lähemalt käesoleva õpiku 4. Gümnaasiumi füüsikaõppe eripära jätkuval avamisel täheldame, et tegeledes mistahes keeruka ning omavahel seostatud teadmiste süsteemiga, oleme sageli raske küsimuse ees — millest alata?