Nad moodustavad elundi nn luustiku, juhivad sellesse veresooni. Suurenenud ehhogeensuse või suurenenud suuruse korral on tõsise tervisehäire tekkimise tõenäosus suur. Peenise suurus teeb teismelisele muret, kuid pärast 20 aastat, kui keha enam ei kasva, muretsevad mehed selle pärast, kas peenis on piisavalt suur, et oma kallimat rahuldada. Neid visualiseeritakse moodustumisena põrnas koos selle suurenemisega või ilma selle suurenemiseta. Ultraheli abil kuvatakse kõhuõõnes või diafragma all olevas ruumis vaba vedelikku ja elundil on ebaühtlane kontuur. Teadlased on aga leidnud, et ainult aju suurus ei dikteeri intelligentsust.
Viimane sõna Inimestel on tüütu soov olla parem.
Me näeme seda ehitatavates linnades, räiget eiramist loodusmaailmas ja pidevat geopoliitilist võitlust oma liikide teiste liikmete vastu. Veelgi enam, kui vaatleme teisi liike, näeme neid sageli metsloomadena, metsloomadena, kes peaksid alluma meie kõrgemale intelligentsusele. Lõppude lõpuks oleme võimelised ehitama kultuure, kirjutama muusikat, suhtlema sadades erinevates keeltes ja saavutama uskumatuid tehnoloogilisi saavutusi, millest enamik meist isegi aru ei saa!
Karistusseadustik (lühend - KarS)
Tsiteerime oma ülemaailmse domineerimise põhjusena sageli oma "suuri ajusid", mis viib mõnevõrra eksitusega täidetud eelduseni, et Liikmed suured elundite suurused aju tähendab suuremat intelligentsust.
Pealtnäha kõlab see väide ja näeb hea välja, kooskõlas paljude meie loomulike eeldustega anatoomia kohta, kuid nagu selgub, on selles käimas aju suuruse üle peetavas arutelus palju rohkem muutujaid ja nüansse.
Viimane sõna Inimestel on tüütu soov olla parem. Me näeme seda ehitatavates linnades, räiget eiramist loodusmaailmas ja pidevat geopoliitilist võitlust oma liikide teiste liikmete vastu. Veelgi enam, kui vaatleme teisi liike, näeme neid sageli metsloomadena, metsloomadena, kes peaksid alluma meie kõrgemale intelligentsusele. Lõppude lõpuks oleme võimelised ehitama kultuure, kirjutama muusikat, suhtlema sadades erinevates keeltes ja saavutama uskumatuid tehnoloogilisi saavutusi, millest enamik meist isegi aru ei saa! Tsiteerime oma ülemaailmse domineerimise põhjusena sageli oma "suuri ajusid", mis viib mõnevõrra eksitusega täidetud eelduseni, et suurem aju tähendab suuremat intelligentsust.
Enne kui väidate uhkusega kognitiivset ülimuslikkust mõne teise liigi ees oma suure inimaju tõttu, peaksite teadma mõnda asja Inimajud vs loomaajud Kui koolis õpetatakse meile inimese anatoomiat, öeldakse meile sageli, et inimestel on primaatide aju kõige suurem, mis on lihtne selgitus meie arenenud kognitiivsete võimete kohta. Selle fakti füüsiline aspekt on tõsi; primaatidel on juba suurem aju kui enamikul teistel imetajatel, kuid inimestel on veelgi suurem aju kui teistel primaatidel!
Teisisõnu, inimestel pole suurimat aju ega suurimat aju ja keha massi suhet.
Meeste suguelund, kuidas seda kasvatada
Nendel kahel mõõdikul põhineva kognitiivse paremuse väitmine on seetõttu inimeste jaoks võimatu Seetõttu töötati välja veel üks mõõdik, mida nimetatakse entsefaliseerimise kvoodiks EQ ; see on üsna sarnane aju ja keha massi suhtega, välja arvatud see, et võetakse arvesse teatud allomeetrilisi ja skaalategureid, mis seovad suurust, keha kuju, funktsiooni, käitumist ja anatoomiat.
Aju eeldatava suuruse baasjoone loomiseks kasutati suurt hulka võrdlusliike, arvestades, kui suur osa keha kaalust ja ajust koosneb lahjast lihasest puhta massi suhtes. Hea näide sellest on veeimetajad, näiteks vaalad või delfiinid, kelle ajus võib olla rohkem rasvaseid gliiarakke, mis toimivad külmas keskkonnas isolatsioonina, et tagada aju muude osade korralik toimimine.
Inimeste EQ osas on meil aju, mis on umbes 6—7 korda suurem kui teiste sarnase kehamõõduga imetajate puhul oodata. Võrdluseks võib öelda, et elevandi aju on ainult umbes 1,4 korda suurem kui sarnase suurusega looma puhul Liikmed suured elundite suurused.
Tegelikult on selle mõõdiku kasutamisel inimestel kõigi liikide kõrgeim intelligentsuse tase, kuid nagu näeme järgmises jaotises, on selle meetodi kasutamisel palju muid kaalutlusi. Inimeste kahe erineva aju võrdlemiseks on olemas mitmekesisem ja mõõdetavam muutujate vahemik. Enamik inimesi on teadlikud intelligentsuse kvantiteedist IQmis on intelligentsuse jaoks enam kui sajandi jooksul levinud mõõdik.
Põhimõtteliselt on see test, mis mõõdab teie õppimisvõimet ja analüüsib mitmeid üldisi valdkondi, nagu ruumiline arutluskäik, analüütiline mõtlemine ja lühiajaline mälu.
Kas aju suurus on oluline?
Seda usaldati suuresti kui kehtivat mõõtevahendit aastakümneid, kuid viimastel aastatel on selle usaldusväärsus kahtluse alla seatud, kuna see ei võta arvesse keskkonna- ja kultuuritegureid, mis võivad mõnda inimest mõjutada.
Lihtsamalt Liikmed suured elundite suurused ei võeta selles arvesse hariduse kättesaadavust, geneetilisi tegureid, haridusega seotud kultuurinorme, sotsiaalmajanduslikke tasemeid.
Emotsionaalset intelligentsust peetakse sageli IQ täiendavaks mõõtmiseks. Inimese emotsionaalne jagatis EQ, mitte segi ajada entsefaliseerimise kvoodiga on mõeldud mõõtma inimese võimet oma emotsioone tuvastada, töödelda, analüüsida, reageerida, väljendada ja kontrollida.
Erinevalt inimese IQ-st saab inimene oma EQ-ga töötada ja seda aja jooksul parandada, kui ta küpseb ja kogeb rohkem maailma. Ehkki suurem aju võib intelligentsust veidi suurendada, pole see siiski lõplik seos.
RPC-745 - The Colonel
Viimastel aastakümnetel on tehnoloogia täiustumisel, sealhulgas MRI magnetresonantstomograafia kasutamine, olnud võimalik analüüsida aju teatud osade suurust ja aktiivsuse taset. Eelkõige saab analüüsida tunnetusega otseselt seotud piirkondi, nagu neokorteksi otsmik, parietaalne ja ajaline osa.
Põrna mõõtmed: täiskasvanutel normaalne, pindala, mõõtmed mm
Nendes piirkondades on suurenenud paksus ja aktiivsuse tase samuti nõrgas korrelatsioonis kõrgema intelligentsuse mõõtmistega. Peab olema sügavam selgitus ja käimasolevad uuringud hakkavad vastuseid paljastama. Tugevaim argument intelligentsuse selgitamiseks on meie aju ühenduvus.
- Suurenda 8 paeva
- Põrna suuruse muutusi seostatakse ka autoimmuunhaigustega - reuma, erütematoosluupus, reumatoidartriit, nodia periarteriit.
- Karistusseadustik – Riigi Teataja
- Kuidas folk oiguskaitsevahendeid suurendada liige
- Liikme suurus 17 cm on normaalne
Usutakse, et meie aju eri piirkondade võime omavahel kiiresti ja tõhusalt suhelda suudab meie intelligentsust toetada. Nüüd on see konkreetne aju tahk osaliselt seotud aju suurusega, see tähendab, et suurem aju pakuks rohkem pinda ja sissevoolu, mis tooks kaasa rohkem neuronaalseid ühendusi ja suuremat intelligentsust.
Kuid otseses vastuolus selle algelise korrelatsiooniga on asjaolu, et ainult mõned aju osad on kognitiivse funktsiooni lahutamatud.
Vedel intelligents erineb üldisest intelligentsusest, kuid seda on keerulisem mõõta. See on seotud sellega, kuidas aju toimib uudsetes või muutuvates olukordades, mustrite sobitamine ja loogiline arutlus valdkondades ja õppeainetes ilma eelneva teadmise ja teadmisteta. See vedeliku intelligentsus näib olevat palju tugevam neil, kellel on kõrge neuronaalsete ühenduste tase, mida võib võrrelda närvi "sõrmejäljega".
Need tihedused võivad olla parim vahend, et peame mõõtma oma kognitiivset võimekust; rohkem neuroneid ja sünapse tähendab kiiremat ja tõhusamat teabe töötlemist, samuti suuremat seotust erinevate ajupiirkondade vahel, parandades loogikat ja arutluskäiku. Seda silmas pidades, isegi kui mõnel meie varajastel esivanematel, näiteks neandertallastel, olid suuremad ajud kui tänapäeva inimestel, oli nende neuronaalsete ühenduste keerukus tõenäoliselt primitiivsem, muutes nad vähem intelligentseteks kui nende väiksema ajuga sugulaste liigid, kes lõpuks edestas neid evolutsioonilises võidujooksus tänase päeva suunas.
[VSL] Dictionary of Foreign words
Viimane sõna Aju suurus ja selle seos intelligentsusega võivad olla delikaatsed, eriti kui arvestada kognitiivsete võimete hindamisele omast laetud ja vastuolulist ksenofoobia ja rassismi ajalugu.
Teadlased on aga leidnud, et ainult aju suurus ei dikteeri intelligentsust. On keskkonna- kultuuri- haridus- ja geneetilisi tegureid, millest paljusid on raske, kui mitte võimatu kvantifitseerida.
Parim arvamus teadlaste ja spetsialistide poolt on see, et suurem aju suurus võib anda intelligentsuse omandamisel põhimõttelise eelise, mis põhineb puhtalt võimekusel, kuid intelligentsuse tegelik areng sõltub tõhususest, millega aju erinevad piirkonnad suhtlevad ja suhtlevad, omadus mida saab hallata ja mõjutada meie individuaalsed valikud ja kogemused.