Ta on meil peamiselt läbirändaja, paiguti ka suvelind sulgivate isaste salgad juunis ja juulis merelahtedel. Põhiliselt viiel põhjusel: HF tõul on poegimisraskused, palju surnult sünde, madal viljakus, lehmade tervis ja lehmade vähene karjaspüsimine. Pehmetel talvedel talvitavad mõned metskurvitsad meil, hoidudes allikarikastele aladel. Tervisetunnuste aretamine on aretus ökonoomsuse poole. Toitumine Karu on omnivoor.

Kuldid, kes muidu üksikult elutsevad, ühinevad jooksuajal karjaga, kus toimuvad vihased võitlused, kus nõrgemad eemale aetakse. Võitja viljastab kõik karja emised. Tiinus vältab 18—20 nädalat, s. Põrsad sünnivad märtsist maini, põhiliselt aprillis.

Emisel on keskmiselt 5—8, harva kuni 12 põrsast. Emisel on 5 paari nisasid, esimeses paaris on piima palju rohkem kui viimastes. Toitumine Metssead on omnivoorid e kõigesööjad.

Ööpäevane toidukogus on kuni 6 kg. Võib eristada toidutüüpe — taimede maapealsed osad; taimede maa-alused osad; viljad, marjad, seemned — tammetõrud, meelistoiduks on põllukultuurid kartul, hernes, mais, rukis, kaer; loomne toit — tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad. Metskitsede arvukus on praegu heas seisus. Siinsete isendite keskmine kehakaal on kg. Välimus Sale kiiljas kehakuju viitab kohastumusele eluks tihedas alusmetsas ja kõrges rohus. Sügisel täiskasvanute kehakaal 28—29 kg, talledel 18—22, mis talvel langeb.

Õlakõrgus Liikme suurus pullil cm, tüvepikkus — cm. Talvekarvas loomal torkab silma valge tagumik nn sabapeegel, millega hoiatatakse teisi. Sigimine Jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Kitsede valmisolek viljastamiseks kestab 3—4 päeva. Kitsedel aktiveeruvad südasuvel jälgedesse lõhnavat sekreeti eristavad digitaalnäärmed, mis paiknevad tagajala sõrgade vahel.

Kui sokk leiab sobiva kitse, algab tunde või isegi terve päev kestev tagaajamine. Lõpuks joostakse ringikujuliselt — mahasõtkutud rohtu jäävad nn nõiaringid. Kandeaeg on — päeva.

Pullidest on saanud karud

Kitsedel on pikk kandeaeg, et talled sünniksid soodsal aastaajal, sellepärast ei hakka munarakk kohe pärast viljastumist arenema latentne periood. Põhiosa talledest sünnib mais-juunis. Järeltulijaid enamasti 2, vahel 1, harva 3. Metskitsed söövad vaid kõrge toiteväärtusega taimeosi — pungi, seemneid, vilju, noori puuvõrseid ja -lehti, risoome. Kui söödud toit ei suuda rahuldada energiavajadust, tekib nn nälgimine täis maoga.

Talvel, kui toidu madalale kvaliteedile lisandub veepuudus, aeglustub peristaltika ja loom ei saa seedekulgla blokeerituse tõttu rohkem süüa.

Talvel sööb täiskasvanu 1,3—1,6 kg, tall 1 kg päevas, suvel täiskasvanu 7,3—7,5 kg toitu.

Suvises toidus on esikohal rohttaimed, lehtpuuvõrsed ja lehed; talvel eelistab pohla- ja mustikavõrseid, kui lumikate seda ei võimalda, siis süüakse lehtpuuvõrseid. Söödasõimedesse pandud heina vastu tekib huvi siis, kui muud enam süüa ei ole.

Okaspuude võrsed ja okkad muutuvad põhitoiduks kurnatud metskitsedel. Kaalub keskmiselt 20 — 25 kg. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas metskitse.

Välimus Suur kass, värvus varieerub kollakashallist roostepunaseni. Pea, selg, küljed ja jalgade välisküljed on kõigil tumedamad ja üldisest värvusest eristuvate tumedamate tähnidega.

Küünised on sissetõmmatavad nagu kassil. Eesti ilvese tüvepikkus varieerub vahemikus 80— cm, sabapikkus 15—20 cm, õlakõrgus 65—75 cm. Kehakaal 10—20 kg, vanadel isasloomadel kuni 32 kg-ni. Sigimine Jooksuaeg veebruaris märtsis. Üht emaslooma võib jälitada kuni 5 isast.

Emasloom on paaritumisvalmis 3 päeva, tiinus kestab 63—74 päeva. Järeltulijaid on 1—6, enamasti 2—3, sünnivad tavaliselt mais, kaaludes u g, 12 päevaselt saavad nägijaks.

Pullid tõid Eesti lehmad pjedestaalile

Kaks kuud toituvad emapiimast, pojad jäävad esimese eluaasta lõpuni ema juurde. Suguküpseks saavad kaheaastaselt. Toitumine Ilves sööb vaid lihatoitu, põhilisteks saakloomadeks on valgejänes, metskits, rebased, kährikud, närilised ja kanalised.

Ilves peab varitsusjahti. Hiilib kümnekonna meetri kauguselt teeb paar hüpet, mittetabamise korral saaki edasi ei jälitada. Päevane toiduvajadus on 1—1,5 kg, seega peaks ühest metskitsest paariks nädalaks jätkuma, aga ilves üle paari korra saagi juurde tagasi ei pöördu ja ei söö lehkama läinud liha.

Võib ühe ööga mitu metskitse murda. Rebane on marutaudi levitaja. Šaakal, Canis aureus Kährikkoer, Nyctereutes procyonoides Eestis võõrliik. Esimesed kährikud lasti meil lahti Praeguseks ulatub kähriku levila Euroopas Prantsusmaani. Kährik on halastamatu murdja, kes hävitab oma lähikonnas kõik, kellest jõud üle käib. Samuti levitab ta marutaudi.

Kas on voimalik suurendada liiget voi seda muutit

Kuna on tegemist võõrliigiga, tuleks tema arvukus meil nullilähedaseks viia. Mink, Mustela vison Eestis võõrliik.

Populatsioon tekkis karusloomafarmidest metsa põgenenud isenditest. Tänu ristumisele kohaliku — euroopa naaritsaga on euroopa naarits meil välja surnud. Kuna tegemist on võõrliigiga ja kuna ta murrab rohkem, kui ta ära jõuab süüa, tuleks tema arvukus viia nullilähedale Tuhkur, Mustela putorius Tuhkur on väga laialt levinud väikekiskja. Tegutseb enamasti kultuurmaastikul ja veekogude kaldaalal. Kipub teinekord rüüstama kanalaid.

NUS: Staying On Campus- What Are Your Options? *APPLY NOW*

Näriliste hävitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk. Metsnugis, Martes martes Metsnugis kui väärtusliku karusnahaga liik on olnud hinnaline jahiobjekt juba ammustest aegadest peale.

Meil on nugis levinud üle kogu vabariigi. Läti taolist võimalust, kuid loodan et järgmisel konverentsil on postereid hulga enam. Neljapäev Ning nendest nüüd lähemalt. Esimene päev. Päeva juhtis ja seda mõlemad konverentsi päevad Rootsi Põllumajandusülikooli professor Jan Philipsson, kes on Uppsalas loomade aretuse ja geneetika osakonna juhataja. Samuti on prof. Philipsson paljudele aretajatele tuntud, kuna tema uurimistööde teemadeks on olnud funktsionaalsed ja tervisetunnused, aretusväärtused, nende indekseerimine, aretusprogrammid jpm.

Päeva esimene ettekanne oligi päeva juhilt prof. Philipssonilt ja teemaks „Piimaveiste rahvusvahelise geneetilise hindamise ja aretusprogrammide areng“. Oma ettekandes peatus professor rahvusvahelise hindamise põhjustel ja arengutel Interbullaretusprogrammide globaliseerumisel, rahvusvahelises hindamises osalevatel maadel ja kogutavatel tunnustel, genotüübil ja keskkonna seostel, geneetilisel varieeruvusel ja geneetilistel trendidel erinevaid tunnuseid silmas pidades.

Noukogu suuremad liikmed

Kokkuvõtvalt rõhutas ta rahvusliku hindamise täpsust ning sellest tuleneva Liikme suurus pullil. Samuti soovitas ta vahetada testpullide spermat eri maade vahel, kuna seeläbi saadaks suurem tütarde arv ühele pullile ja pullide usaldusväärsus suureneks. On ju praegugi paljudel pullidel üle maailma tütred, keda koos hinnatakse.

Juba praegu on maailm globaliseerunud, kuna paremad pullid on kasutusel igal pool. Ka rahvusvaheline hindamine on täna võimalik peaaegu kõikide tunnuste alusel. Järgmisena rääkis Morten Kargo Sorensen Taani veiste föderatsioonist ja Aarhusi ülikooli põllumajandusteaduste osakonnast teemal „Inbreeding – väljakutse piimaveistele – ka punastele tõugudele“.

Ta selgitas inbreedingu sugulusaretus definitsiooni, olemust ning mida peaks teadma, milliseid järeldusi teha ning kuidas inbreedingut vältida. Suurim probleem inbreedinguga on holsteini tõul, kuid ka punastel tõugudel on oht inbreedingu suurenemisele, kui temale tähelepanu ei pöörata. Samuti on ta uurinud ja saanud tulemused, et kui inbreeding puudub, siis on ka aretusväärtused kõrgemad ~5 p.

Lõpetuseks rõhutas ta põlvnemisandmete registreerimise tähtsust, tasakaalustatud pullivalikut ja inbreedingu kaasamist paaridevaliku programmidesse. Järgnes ehk päeva keerulisem teema „Genoomselektsioon punaste tõugude aretusprogrammides – võimalused ja perspektiivid tulevikuks, näitena angli tõug“, mille kandis ette Kieli Ülikooli loomade aretuse ja loomakasvatuse instituudi uurimisgrupi juht prof. Georg Thaller, kelle käe all on uuritud just tänapäevasemaid loomade geneetika suundumisi genoomselektsioon, QTL jne.

Ta peatus molekulaargeneetilisel informatsioonil üldse, geenide olemasolul, geneetilise edu alustel, KSJ loomade kasutamisel, pulliemade selektsioonil ja DNA-l baseeruva valiku perspektiividel. Kokkuvõttena arvas prof.

Thaller, et kuna uurimisteks materjali on, peaks rohkem fookusesse võtma funktsionaalsed tunnused. On loodud väga head järglaste järgi hindamise süsteemid ning intensiivselt kogutakse väärtuslikke tunnuseid.

Pulliemade selektsioonis oleks soovitav kasutada rohkem markerselektsiooni, et seeläbi valida veel väärtuslikumad testpullid. Marker informatsioon võimaldab vaadelda geneetilisi variatsioone populatsiooni siseselt, mis omakorda on lõpptulemus tulemuslikule piimatõugude aretusskeemile. Päeva eelviimase ettekande „Põhjamaade geneetiline hindamine on praktilise aretuse töövahend punastes tõugudes“ pidas põhjamaade ja ka kogu Taani geneetilise hindamise eest vastutav Gert Pedersen Aamand.

Teatavasti hinnatakse Taani, Rootsi ja Soome pullid juba alates a. Näitena üle maailma kasutatud Rootsi pull Peterslund, kellel on Taanis 47, Soomes ja Rootsis tütart, seega kokku tütart. Kuna pull on ühtses hindamises, siis saadakse tütre info lisaks Rootsis olevatele tütardele. Põhjamaade ühtne hindamine võimaldab kasutada efektiivselt teadaolevat informatsiooni, saadakse usaldusväärsemad aretusväärtused ning on olemas ka ühtne KSJ pullide platvorm. Taoline pullide ühtne hindamine võiks olla kõikidele punastele tõugudele ühine, kuid see nõuab väga täpseid registreerimisandmete edastamisi.

Just registreerimiste ühtlustamine ongi probleemiks. Ettekannete osa lõpetas esimesel päeval Minnesota Ülikooli piimaveiste geneetika professor Les Hansen, kelle teema Normaalne sugu suurus „Punased tõud – geneetiline allikas ristamiseks“. Ta põhjendas miks peaks kasutama ristamiseks punaseid tõuge ja mitte vastupidi ja just selliseid, kelledel puudub holsteini veresus, ka punasekirju. Selliste tõugudena näeb ta rootsi punasekirjut, normandia, montbeliardi, simmentali, äärširi jt.

Samuti on RH ikkagi holstein ja ei ole unikaalne punastele tõugudele. Professor Hansen andis ülevaate erinevatest punastest tõugudest ning nende eelistest holsteini tõu ees. Nii toimuks ka rasva- ja valgutoodanguga. Samuti väheneksid somaatiliste rakkude arvud ja uuslüpsi periood lüheneks. Lõpetuseks kutsus ta üles punaseid tõuge koostööle, kuna punaste tõugude eeliste tutvustamine tuleb ainult läbi koostöö.

Esimese päeva lõpetas IRCC ärikohtumine, milles osalesid kõik liikmesmaad ning arutelu all olid järgmised teemad: diskussioon eelnevalt välja saadetud info alusel Liikme suurus pullil vaheline suhtlemine, kodulehekülg, ajakiri, uurimistööde tegemised, pullide laiem testimine, liikmemaks, järgmise koosoleku toimumine ja kuidas edasi?

Kondoomide ja liikme suuruste vastavus

Otsustati, et organisatsioon peab arenema edasi, tuleb luua põhikiri, samuti tuleb tegelda rahküsimustega. On loodud komitee, kes antud küsimustega sisuliselt koosoleku vaheaegadel tegeleb. Et tagada kauba tõrgeteta tarnimine soovitame hoolikalt jälgida, et edastaksite tellimust tehes korrektsed andmed! Kui olete sisseloginud registreeritud lepinguline kasutaja, siis kontaktandmete, arve- ja tarneaadresside väljad eeltäidetakse.

Kasutame Teie tellitud kauba kättetoimetamisel kullerfirma teenuseid. Kauba kättetoimetamise kiirus sõltub tarneaadressist ja makseviisist. Apelsinimahla puhul ma enne tehingu sisestamist sellist stsenaariumit ka kahtlustasin, et hind võib trendijoonest läbi murda, aga uskusin, et tõusutrend jätkub.

Nüüd panustab Alex apelsinimahla futuuride hinnalangusele. Foto: Kaupleja Alex Niipea kui apelsinimahla hind Liikme suurus pullil trendijoonest alla ning jõudis minu stop-loss-tasemele, võtsin uue lühikese positsiooni. Nagu keskseltsi kawatsustest näha,tahab ta Riia Läti Põllumeeste LMelffi eeskujul tulemaks aastaks iseäranis karjaasjanduse tõstmiseks suuremaid summasid abiraha paluda.

Giin on esimesel kohal kont-roll-ühisused ja sugupullipidamise ühisused. Lonhroll-ühisuse esialgsed kulud on saja rbl. Nii peaksimäd siis need ühtsused kuni rbl.