Seejuures on oluline, kas kokkupõrge eelnimetatud asjadega toimus kannatanu süül või mitte ja kas kannatanu oleks saanud õnnetust vältida. Teabe edastamine 1 Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale teatama lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed. Eesti Liikluskindlustuse Fondi vara 1 Eesti Liikluskindlustuse Fondi vara kasutatakse käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Töölepingu seadus TLS § 1 lg 5 kohaselt ei ole äriühingu ja selle juhtorganite vahelised suhted töölepingu seaduse mõttes töösuhted.
Liikluskindlustuse seadus
Seega ei saa isikuga, kes täidab vaid juhatuse liikme kohustusi, töölepingut sõlmida ning temale ei laene töölepingu seadusest tulenevad tagatised. Määravaks kriteeriumiks töölepingu ja juhatuse liikme lepingu eristamisel on tegelikud tööülesanded. Juhatuse liikme leping on oma iseloomult võlaõiguslik leping, millele kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingut puudutavad üldnormid, võttes arvesse äriseadustikust tulenevaid erisätteid.
Tööandja ei saa ühepoolselt ega kokkuleppel töötajatega TLS § 37 lõikes 4 sätestatud etteteatamistähtaega järgimata jätta. See tähendab, et tööandja peab nimetatud 14 kalendripäeva eest maksma töötajatele keskmist töötasu § 35 alusel ning alates hetkest, mil vähendatud töötasu hakkab kehtima ehk seadusega ettenähtud etteteatamistähtaeg on möödunud, saab töötajatele maksta vähendatud töötasu.
Koondamine Kui töötajale pole võimalik aga üldse enam tööd anda ning töötasu maksta, on tegemist koondamise olukorraga. Koondamine on TLS § 89 lõike 1 kohaselt tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Samuti on koondamisega tegemist juhul, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandja tegevuse lõppemine, tööandja pankroti väljakuulutamine või pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu TLS § 89 lõige 2 punktid 1 ja 2.
Koondamise korral peab tööandja lisaks n-ö lõpparvele väljateenitud töötasu ning aegumata kasutamata jäänud põhipuhkusehüvitis maksma ka TLS § lõike 1 järgi koondamishüvitist, mis on töötaja ühe kuu keskmine töötasu. Keskmise töötasu arvestamist reguleerib Vabariigi Valitsuse Määrus § 3 lõige 6 sätestab, et keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.
- Liikluskindlustuse seadus – Riigi Teataja
- Suurendab liige labimooduga
Seega tuleb keskmise kuutasu leidmiseks teha kaks eraldi tehet: esmalt tuleb leida töötaja keskmine tööpäevatasu ja seejärel ühe kuu keskmine kalendaarsete tööpäevade arv. Keskmise tööpäevatasu arvutamist reguleerib määruse § 3 lõige 1, mis sätestab, et keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu töötasud või kui töötaja on töötanud vähem kui kuus kuud, töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga.
Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel nt töötaja oli ajutiselt töövõimetu või kasutas puhkust.
Määrus § 3 lõige 2 lisab, et hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel s. See tähendab, et kui tööandja arvutab koondamishüvitist, mille üks osa on keskmise tööpäevatasu arvutamine, peab tööandja jätma välja perioodi ja töötasud, mil töötaja töötasu oli TLS § 37 alusel vähendatud. Töölepingu muutmine Kui tööandjal ei ole võimalik teatud perioodil töötajale kokkulepitud või keskmist töötasu maksta, saavad pooled omavahel kokku leppida ka töötasu suuruse muutmises TLS § Seega tuleks tööandjal kaaluda, millistel tingimustel oleks võimalik töösuhet jätkata ning arutama seda ka töötajatega ehk asuma läbirääkimistesse töölepingu tingimuste ajutiseks või alatiseks muutmiseks.
Samamoodi peab töötaja mõtlema, milline on antud juhul temale parim lahendus — kas töölepingu jätkumine, kuid väiksema töötasuga ja töökoormusega või koondamine. Töötaja ise tööandjalt koondamist nõuda ei saa, koondamise otsuse saab teha ainult tööandja. Sõiduki omandiõiguse üleminekul õigusjärglasele asub sõiduki omandanud isik lepingus kindlustusvõtja kohale.
Lepingu sõlmimine teise kindlustusandjaga 1 Kindlustusvõtja saab sõlmida lepingu teise kindlustusandjaga enne eelneva lepingu poliisi kehtivuse lõppemist.
Lepingu maksevabal perioodil võib lepingu teise kindlustusandjaga sõlmida igal ajal. Eelnev leping lõpeb, kui jõustub järgnev leping. Lepingu lõpetamine kindlustusandja algatusel 1 Kindlustusandjal on õigus leping lõpetada, kui leping on olnud maksevaba 12 kuud järjest või kindlustusmakseid ei ole lepingut rikkudes tasutud vähemalt kolm kuud järjest, kuid mitte enne kehtiva poliisi lõppemist. Teates tuleb ära näidata lepingu lõpetamise aeg. Leping sõiduki võõrandamisel 1 Sõiduki võõrandamisel astub sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale.
Sõiduki omaniku surma korral astub sõiduki õiguspärane valdaja lepingus kindlustusvõtja kohale. Nimetatud kohustuse peab täitma eelnev kindlustusvõtja. Kui on tasutud kindlustusmakse ettemaks, loetakse see tasutuks uue kindlustusvõtja poolt.
Lepingu sõlmimine piiril 1 Sõidukiga sõites võib riigipiiri ajutist kontrolljoont ületada üksnes kehtiva poliisi olemasolul. Piirirajatise valdaja tagab lepingu sõlmimiseks vajaliku ruumi ja sideliini piirirajatises. Lepingu kontrollimine 1 Politseiametnik nõuab dokumentide kontrollimisel sõidukijuhilt poliisi esitamist ja teatab Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud korras Eesti Liikluskindlustuse Fondile kõigist juhtudest, kui liikluses osalenud sõiduki kohta ei esitatud kehtivat poliisi.
Kindlustusjuhtum 1 Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum liikluskahju on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine.
Seejuures on oluline, kas kokkupõrge eelnimetatud asjadega toimus kannatanu süül või mitte ja kas kannatanu oleks saanud õnnetust vältida.
Kas juhatuse liikme leping tuleks ümber vormistada?
Isikukahju hüvitamine, olenemata kindlustatu vastutusest 1 Jalakäijale sõidukiga tekitatud isikukahju hüvitatakse ka siis, kui sõiduki valdaja ei ole vastutav tekitatud kahju eest. Liikluskahju koostis 1 Liikluskahju on käesolevas seaduses piiritletud kahju, mis on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud füüsilise isiku tervisele isikukahju või füüsilise või juriidilise isiku varale varakahju. Liikluskahju hinnatakse ainelise kahjuna rahas.
Samuti loetakse sõiduki hävimise või vigastustega seotud kahjuks mõistlikud kulutused selle sõiduki parkimisele.
Ajutisest töövõimetusest tulenev kahju 1 Õigus ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitisele on füüsilisel isikul, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav tulu vähenes seoses tervisekahjustusega liikluskahju tagajärjel. Netotulu arvutatakse isiku poolt eelneva perioodi jooksul saadud sotsiaalmaksuga maksustatavast sissetulekust, millest arvatakse maha tulumaks ja mis jagatakse perioodi pikkusega kalendripäevades.
Püsivast töövõimetusest tulenev kahju 1 Õigus püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitisele on füüsilisel isikul, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek vähenes seoses liikluskahju tagajärjel tekkinud püsiva tervisekahjustusega. Kindlustusandja peab eraldi arvestust hinnatõusust tingitud kulude kohta.
Kannatanu ravikulud 1 Ravikulud hüvitatakse raviasutusele või muule pädevale isikule, kes on: 1 ravinud liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjustusi; 2 osutanud teenust traumajärgsete tüsistuste kergendamisel.
Surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenev kahju 1 Surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral on hüvitise saamise õigus: 1 hukkunu matuseid korraldanud isikul; 2 isikutel, kelle elatiseks kujunenud summa vähenes hukkunu osa äralangemise tõttu pere ülalpidamiskuludest.
Kui kulusid on kandnud mitu isikut, hüvitatakse kahju igale isikule eraldi. Hüvitamisele kuuluvad kõik otseselt hukkunu matmisega seotud mõistlikud kulud.
Ülejäänud elatise summa jaotatakse pere liikmete vahel, kusjuures perekonnapeale arvestatakse kolm osa, tema abikaasale kaks osa ja ülejäänud pereliikmetele igaühele üks osa.
Perekonnapea käesoleva seaduse tähenduses on pereliikmetest kõige suuremat perioodilist tulu saav isik; 4 pere iga liikme elatise summast hüvitatakse perioodiliselt makstava kindlustuspensionina see osa, mille tema elatisest kattis hukkunu.
Lisaks hüvitatakse perekonnapeale see osa perekonna üldkuludest, mille kattis hukkunu; 5 kindlustuspension määratakse, arvestades käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud sissetuleku arvutamise reegleid.
Kindlustusandja peab hinnatõusust tingitud hüvitise kulusid eraldi. Isikukahjuga seotud valu ja vaev 1 Kui isik, kellele vastavalt käesolevale seadusele ja lepingule hüvitatakse isikukahju, pidi seoses nimetatud isikukahjuga taluma ülitugevat valu või tal tekkis puue, mis seisneb organi või kehaosa kaotuses või alatalituses ja eelnimetatu on tuvastatud arstliku ekspertiisi käigus, siis tasub kindlustusandja ühekordse hüvitise kuni krooni.
Eespool sätestatust suuremat kahju käesoleva seaduse ega lepingu alusel ei hüvitata. Vara hävimise kahju 1 Vara loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud.
Vara rikkumise kahju 1 Vara rikkumise kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis vara valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud.
Vajalikud kulutused peavad olema dokumentaalselt tõendatud.
Kindlustusandja peab tagama, et tehtud töö ja kasutatud materjali kvaliteet on nõuetekohane. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamis- või asendamiskulude summa. Kui kannatanu ei esita dokumente vara taastamis- või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa.
Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Haagisega tekitatud kahju Haagisega tekitatud kahju loetakse haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks, kui haagis oli haakes vedanud sõidukiga.
Hävinud või rikutud vara omandiõigus Kui kindlustusandja hüvitab asja hävimise või rikkumise kahju hüvitamisel asja tavalise hinna täielikult, läheb hüvitatud asja omandiõigus kindlustusandjale. Kui eelnimetatud asja kindlustusandjale üle ei anta, siis omandiõigus üle ei lähe ja hüvitist vähendatakse asja kindlustusjuhtumi järgse hinna võrra. Liiklusõnnetusest teatamine 1 Kannatanu peab esimesel võimalusel isiklikult või esindaja kaudu teatama liiklusõnnetusest mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile.
Teatada võib suuliselt või kirjalikult. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile tõendada. Samuti tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. Kui liiklusõnnetuse teate saanud kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fond ei ole kolme päeva jooksul saanud hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja kinnitust käsitluse alustamisest, peab ta viivitamata kahjustatud vara üle vaatama ning asuma liiklusõnnetuse käsitlemisele.
Eelnimetatud toimingute kulu tasub liikluskahju hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja.
Kahju tõendamine 1 Kannatanu ja liikluskahju tekitanud isik on kohustatud säilitama liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja muu kahjustatud vara võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis ning esitama kindlustusandjale ülevaatuseks. Vara ei pea säilitama kindlustusjuhtumi järgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja esindaja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse päeva liiklusõnnetusest teatamisest.
Topic : Partnership - Subject : Regulation - Uniform CPA Exam - Review in Audio
Kui kindlustusandja on kirjalikult palunud liiklusõnnetuses kahjustatud vara kauem säilitada, tuleb seda säilitada kuni 15 päeva. Kannatanu on kohustatud minema arstlikule läbivaatusele. Nõude esitamine 1 Kannatanul või tema esindajal tuleb kindlustusandjale esitada kahju hüvitamise nõue. Nõue 1 Kahju hüvitamise nõue peab olema kirjalik. Nõude esitamise tähtaeg 1 Kui kindlustusandjale või kahju tekitamise eest vastutavale isikule ei esitata varakahju hüvitamise nõuet 18 kuu või isikukahju hüvitamise nõuet 36 kuu jooksul alates liiklusõnnetuse toimumisest, siis ei ole kindlustusandjal ega Eesti Liikluskindlustuse Fondil hüvitamise kohustust.
Kui kahju tekitanud isik on tundmatu, siis peatub tähtaja kulgemine kuni isiku tuvastamiseni.
Töömahu vähenemine ja koondamine
Nõude käsitlemine 1 Kindlustatu vastu esitatud nõude saanud kindlustusandja on kohustatud juhtumit käsitlema ja tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Kui liikluskahju hüvitamise nõue on esitatud kindlustusandjale, edastab kindlustusandja hüvitamise nõude ka kindlustusvõtjale. Ülejäänud liikluskahjusid käsitleb Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Kohustatud isik hüvitab Eesti Liikluskindlustuse Fondile nõude hüvitamise ja käsitlemise kulud. Hüvitamise alused 1 Liikluskahju hüvitatakse isikule kannatanulekellel ei ole tsiviilvastutust seoses sama kindlustusjuhtumiga, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatut kohaldatakse kahju kohta, mis seisnes kahju tekitanud isiku poolt juhitud sõiduki rikkumises või hävimises.