Seadus võimaldab luua mitut erinevat liiki äriühinguid osaühing, aktisaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu , kuid enim levinud on osaühing. See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa. Uue sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus.

Äriseadustik

Osade ühendamist ei toimu juhul, kui esialgne osa ja osaniku omandatud uus osa on koormatud eri õigustega ja Liikme suurus B. osalised ei lepi notariaalselt tõestatud vormis kokku osasid koormavate õiguste edasi kehtimise viisis.

Osad võivad olla eri suurusega. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, suurema nimiväärtuse korral 1 euro täiskordne. Kui osaühingu osakapitali on väljendatud põhikirjas endiselt Eesti kroonides, peab osa nimiväärtus olema krooni või krooni täiskordne. Põhikirjaga võib ette näha osaga seotud õiguste Liige 20 cm on normaalne suurus osaniku õiguste erisused, eelkõige osanike otsuste vastuvõtmisel, kasumi jaotamisel või osaühingu likvideerimisel järele jääva Liikme suurus B.

jaotamisel osaga seotud eriõigused ja osaniku eriõigused. Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses ettevõtjaportaali vahendusel. Osanike nimekirja peab osaühingu valikul juhatus või Eesti väärtpaberite keskregister EVK. Väärtpaberite keskregistrisse kandmata osanike nimekirja andmeid kogub ka äriregistri pidaja, kuid nendel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja avalikku usaldatavust.

Osa võõrandamise käsundustehing peab olema notariaalselt tõestatud v.

Osakapitali suurendamise võivad otsustada osanikud, teatud juhtudel ka juhatus või nõukogu, kui see on moodustatud vt ÄS § Osakapital loetakse tavapärase osakapitali suurendamise korral suurendatuks, kui suurendamine on kantud äriregistrisse.

Enne seda ei anna uued või suurendatavad osad mingeid õigusi. Osakapitali vähendamise kohta kehtib analoogne põhimõte. Üksnes osakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse osakapital suurendatuks osa väljalaskmisest arvates. Osakapitali tingimuslik suurendamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud erijuhtudel ja -korras vt ÄS § Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul alates osaühingu majandusaasta lõppemisest äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul osakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel osasid välja lastud ja osakapital suurenenud.

Kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, tuleb osakapitali suurendamine ja vähendamine ka seal registreerida. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada. Osakapital peab olema vähemalt eurot. See tuleb enne osaühingu registrisse kandmist täielikult tasuda, välja arvatud juhul, kui osaühing asutatakse äriseadustiku §-s ¹ sätestatud viisil vt selle kohta allpool osaühingu asutamise Liikme suurus B.

sissemakseid Liikme suurus B. Kui osakapital ei ole eurodeks ümber arvestatud, peab osakapital olema vähemalt 40 krooni.

Osaühingu netovara bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused ei tohi väheneda alla euro ega allapoole poolest registrisse kantud osakapitalist. Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s nimetatud meetmete tarvitamise.

Vastasel juhul võidakse ühing sundlõpetada. Sissemakseta asutatud osaühingu korral Liikme suurus B. erisusi vt allpool Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata.

Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka Liikme suurus B., kui tal majandustegevust ei ole.

Avaleht » Teabekeskus » Ühingutega seotud toimingud Ühingutega seotud toimingud

Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama. Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § alusel. Kahju tuleb hüvitada ühingule. See ei välista võlausaldajate deliktiõiguslikke nõudeid juhatuse liikmete vastu.

Alates 1. Enne 1. Siiski võivad osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta.

• Osaühing | Justiitsministeerium

Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Mitme osaniku olemasolu korral võib esmalt koondada osalused ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate osanike puhul.

Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Kui üle mineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab.

Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Please Enable JavaScript

Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma. Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnassh edastaks dokumente vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus vt notariaadimäärustiku § Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ühingu nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali sissemakse kanda.

Dokumentide vormistamise üldnõuded Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu.

Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.

Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja. Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga. Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.

Funktsioonid ja graafikud

Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkesmittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit.

Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse kohtu registriosakonnale Liikme suurus B.

sisaldab äriseadustiku paragrahvis nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta notariaalselt tõestatud Liikme suurus B.

äriseadustiku § lg 2 nimetatud andmetega ja selle lisana kinnitatud põhikiri äriseadustiku § lg 1 nimetatud andmetega avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus. Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras asendab notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri vt äriseadustiku § nõukogu ja audiitorite olemasolu korral nende isikuandmete leht — nimede ja isikukoodidega, nõukogu esimehe korral, kellel Tutvumisleht liikme suurus Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, lisaks aadressi ja elektronposti aadressiga ettevõtja sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Äriseadustiku paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll või väljavõte protokollist, millesse on kantud registriandmete aluseks olev otsus.

Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv vt äriseadustiku §-d — Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud.

Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige n-ö ühinguga seotud isik. Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata äriseadustiku § lõiked 1—4².

Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse äriseadustiku § lõiked 6—7siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil. Protokolli võib ka digiallkirjastada ettevõtjaportaalis.

Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele Liikme suurus B. liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige. Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud.

Ühingutega seotud toimingud

Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu.

Otsuseid saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras vt eespool.

Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega. Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue äriseadustiku § lg 3. Erisusena võrreldes aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatuga kohaldatakse osanike poolt nõukogu liikmete valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile sama korda kui osanike poolt juhatuse liikmete valimisele.

Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekul, siis peab osanike koosoleku protokollija või juhataja olema osanik või osaühingu juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, ja selle isiku allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või protokoll peab olema selle isiku poolt digilallkirjastatud. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekut kokku kutsumata, siis kohaldatakse sama korda kui juhatuse liikmete valimisele.

Rangemaid nõudeid ei kohaldata, kui otsustatakse nõukogu liikme ametiaja pikendamist. Küll ei saa aga nõukogu liikmete valimise korral kasutada erandit, mille kohaselt ei pea n-ö osaühinguga seotud isik protokollile allkirja andma, kui ta kirjutab vastavale kandeavaldusele alla, kuna nõukogu liikmetest ei teatata registrile kandeavalduse esitamisega, vaid juhatus esitab uue nõukogu nimekirja äriseadustiku § lg 5.

Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Seega eristatakse selgelt juhatuse liikme ametiseisundi lõppemist ja temaga sõlmitud lepingu lõppemist.

Äriseadustik (lühend - ÄS)

Juhatuse liikme saab küll igal ajal tagasi kutsuda, kuid temaga sõlmitud tähtajalise lepingu saab ühing ainult erakorraliselt üles öelda VÕS § See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

Juhatuse liikme poolt ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui juhatuse liige ei ütle samaaegselt ametist tagasi astumisega lepingut üles või kui käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, jääb isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping sõltumata tagasiastumisest kehtima.

Kui juhatuse liikmel puudub mõjuv põhjus, siis ei ole tal alust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja sellega võib kaasneda tema kahju hüvitamise kohustus. Isik peab juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ise hoolitsema selle eest, et tema tagasiastumise avaldus tema määranud organini jõuab osanikeni, Liikme suurus B.

olemasolul nõukoguni. Tagasiastumise avalduse võib esitada üldkoosoleku või nõukogu koosoleku toimumise ajal või osanikele või nõukogule teatavaks tegemisega.

• Äriseadustik – Riigi Teataja
• Ühingutega seotud toimingud | Notarite Koda

Samuti on avalduse kättesaamiseks õigustatud iga osanik või nõukogu liige eraldi, kelle kohustuseks on informeerida teisi osanikke või nõukogu liikme puhul teisi nõukogu liikmeid. Igal juhul ei jõustu juhatuse liikme kohalt tagasiastumine enne tagasiastumise avalduse kättetoimetamist.

Vajadusel saab isik tahteavalduse kättetoimetamiseks kasutada ka võimalust, mille kohaselt võib tahteavalduse teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Osaühingu juhatuse liikme võib ametisse määrata ka tähtajatult.

Juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõude võib kokku leppida osaühingu põhikirjas.