Üheks võimaluseks on täpsema juriidilise analüüsi käigus hinnata, kas kõnealustel asjaoludel või mõne muu asjaolu esinemisel oleks olnud osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine põhikirja kohaselt kohustuslik ja kui see nii on, siis vastavalt sellele esitada kohtule sundlõpetamise avaldus. Alaealised saavad luua MTÜ eestkostjate abil, aga ei saa ise olla ühingu juhatuses. MTÜ põhikirjas võiksid olla märgitud vähemalt järgmised punktid: MTÜ nimi — nime valiku juhised leiad äriregistri teabesüsteemi veebilehelt ja mittetulundusühingute seadusest. Teised tegelevad peamiselt oma valdkonnaga — nt müügi, põhitegevuse, finantsküsimustega. Kommentaar: Eriõigused eri osadega osanikel muutuvad oluliseks alles siis, kui osanike hulka lisandub uusi isikuid, kellel ei peaks olema võrdne õigusega makstavatele dividendidele.

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks.

Eelkõige omab 6 cm paks see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse Kui palju on liikme suurendamise toimimine kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada. Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest.

Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata.

Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.

Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski.

Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks arestitud? Füüsilisele isikule kuuluv osa ainuosanik äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine äriühing ei tegutse ega tegutsenud.

Teksti suurus

Kas on võimalik äriühing likvideerida? Vastus: Täitemenetluse seadustiku TMS kohaselt on täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võimalik pöörata sissenõue muuhulgas osaühingu osale TMS § Kohtutäitur teatab osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele ning seejärel toimub sissenõudja nõude rahuldamiseks üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu osa võõrandamine kohtutäituri poolt.

Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada TMS § 54 lg 1 ning seejuures tehakse ka varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge, mis keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta TMS § 54 lg 3.

Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooleli osaühingu osa võõrandamine, mille järgselt omandaks osaühingu osa omandaja ainu osaniku õigused, ning seejuures on eeldatavasti seatud varalise õiguse käsutamiseks registrisse keelumärge, ei ole äriühingu likvideerimine kohtutäituri avalduse või nõusolekuta võimalik.

Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?

Kuidas likvideerida osalusega osaühing, kui teine osanik ei anna selleks nõusolekut? Osanikud on teinud suusõnalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud tähtaja saabumisel aga hiljem ei soovi üks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning jätkuvalt huvitatud osapoolel puudub võimalus edasisi menetlusi alustada.

Osaühingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise tähtajast alates. Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole. Firma on heas majanduslikus seisus. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suusõnalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi läbi viinud osanik ei ole tähtaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne.

Teisel osanikul puudub ka võimalus neid kohustusi ise täita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave. Kuidas oleks võimalik jätkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osaühing likvideerida? Millistes tingimustes oleks osanikul võimalik algatada sundlikvideerimine? Vastus: Osanike otsusel osaühingu lõpetamiseks on äriseadustikus ÄS osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks sätestatud häälteenamuse nõue ÄS §mistõttu osalusega osaühingut ilma teise osaniku nõusolekuta likvideerida ei saa.

Suusõnaline, kirjalikult fikseerimata otsus käesoleval juhul likvideerimiseks vajalikku alust ei anna.

Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused

Osaühingu sundlõpetamise otsustab kohus ning muuhulgas saab sundlõpetamise avalduse kohtule esitada ka osanik. Alused osaühingu sundlõpetamiseks tulenevad ÄS § lõikest 1 ning ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikest 1. Esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub osaühingul aktiivne majandustegevus ning esitamata on jäänud majandusaasta aruanne. Üheks võimaluseks on täpsema juriidilise analüüsi käigus hinnata, kas kõnealustel asjaoludel või mõne muu asjaolu esinemisel oleks olnud osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine põhikirja kohaselt kohustuslik ja kui see nii on, siis vastavalt sellele esitada kohtule sundlõpetamise avaldus.

Ühtlasi märgin, et tulenevalt ÄS §-st 60 võib majandusaasta aruande esitamata jätmine viia osaühingu registrist kustutamiseni, seejuures võib ka registripidaja vastavas menetluses otsustada osaühingu likvideerimise vastavalt ÄS § 60 lg 5.

Kuidas toimub aktsiate arvestamine, kui OÜ ühineb AS-ga? OÜ on lisaks kapitalile ka muud vara nt arvutiprogramm, domeen jmkõik läheb üle AS-le. Hiljem muudetakse see AS säilib oma nimi OÜ-ks, kuidas siis jälle aktsiate arvutamine osadeks?

Vastus: Esmalt märgin, et eurole üleminekuga seonduvalt tehti muuhulgas muudatused ka äriseadustikus ÄS ning antud juhul tuleks samuti arvestada ÄS rakendussätetes märgituga.

Osaühingu põhikiri

Ennekõike on kõne all ÄS § 1 lõige 4, mille kohaselt pärast ühe aasta möödumist euro kui Eesti Vabariigi rahaühiku kehtima hakkamisest kantakse osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui põhikirjas on osa- või aktsiakapital ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes või kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane põhikirja muudatus.

Mis puudutab esitatud küsimusi, siis tulenevalt ÄS § lg 1 sõlmivad äriühingute ühinemisel ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu, milles tuleb muuhulgas märkida kokkulepe ühendatava ühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale ühingule antud juhul ühendava ühingu aktsiate üleandmise vastu, ühingute osade asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse, ning ühendava ühingu aktsiate üleandmise tingimused.

Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja põhjendatakse ühinemisaruandes vt ÄS § Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul aktsiaselts väljastab ühendatavale ühingule osaühingule vara vastu aktsiad. Osaühingu poolt üleantav Kui palju on liikme suurendamise toimimine saab olla ühendavale ühingule sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras ÄS § Tuleb näidata, mitu ühendava ühingu aktsiat ühendatava ühingu osanik ehk tulevane aktsionär saab.

Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit aktsiakapitali suurendamisele ühinemise käigus. Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist ÄS § lg 2.

Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele või aktsionäridele hilisem osalus. Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule aktsiaid, tuleb suurendada aktsiakapitali.

Aktsiate asendamine aktsiakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval aktsiaseltsil on oma aktsiaid, mida saab asendamiseks kasutada. Aktsiaseltsi muutmisel osaühinguks on ÄS mõttes tegemist ümberkujundamisega, mille käigus ümberkujundatava ühingu aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks ÄS § Ümberkujundamine otsustatakse aktsionäride poolt ning vastavas otsuses tuleb muuhulgas märkida ümberkujundatava ühingu aktsionäride aktsiate asendussuhe ning Kuidas maarata huulte liikme suuruse osaühinguks ümberkujundamisel ka osakapitali suurus ÄS § Siingi ei anna seadus ette täpset kohustust, kuidas asendussuhe ning loodava ühingu kapital määrata, ümberkujundamise otsuses tuleb märkida mitu ja millise nimiväärtusega aktsiat kui mitme osa ning millise nimiväärtusega asendatakse.

Arvestama aga peab seejuures aktsionäride ning võlausaldajate huvidega, sh ka näiteks asjaoluga, et kui aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib aktsionär nõuda uuelt ühingult tagasimakset § lg 3. Mida peaks osaühingu juhatus tegema, et äriregistrist kustutataks surnud juhatuse liikme nimi?

Kuidas suurendada oma liikme kasvu Lae kursuse suurendamine liige

Eestis registreeritud OÜ juhatus on 5-liikmeline. Üks juhatuse liige suri mais Mida peaks osaühingu juhatus tegema, et äriregistrist kustutataks surnud juhatuse liikme nimi. Vastus: Äriseadustiku § 22 lg 1 kohaselt peavad äriregistrit maakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta.

Ettevõtte osanike õigused – Millised ja kuidas?

Vastavalt § 33 lg-le 1 tehakse äriregistrisse kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud juhul.

Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud Kui palju on liikme suurendamise toimimine on kohustatud seda tegema. Surnud isiku andmete äriregistrist kustumisel kohaldatakse äriseadustiku § 33 lg 7.

Seega, et kustutada äriregistrist surnud liikme nimi, tuleks osaühingu juhatusel esitada oma tööpiirkonna maakohtu registriosakonnale sellekohane avaldus, millele lisada tõend juhatuse liikme surma kohta. Variatsioon erakonna asutamiseks vajalike liikmete arvust oli järgmine: a liiget 2 ettepanekut, 4 toetushäält ja 0 vastuhäält b liiget 5 ettepanekut, toetushäält, 54 vastuhäält c liiget 2 ettepanekut, 1 toetushääl, 2 vastuhäält d liiget 2 ettepanekut, 1 toetushääl, 2 vastuhäält e liiget 6 ettepanekut, 18 toetushäält, 7 vastuhäält f liiget 2 ettepanekut, 3 toetushäält, 1 vastuhääl g liiget 2 ettepanekut, toetus ega vastuhääli polnud Pooltargumendid: a Seninepiirarv on ebamõistlikult suur võrreldes Eesti rahvaarvuga.

Usuti, et rohkem kui liikmelisest erakonnast enamik liikmetest on nii või teisiti mitteaktiivsed, mistõttu ei oma nende kuulumine erakonda olulist rolli. Pigem võiks seada ülempiiri erakonna liikmete arvule. Vastuargumendid: a See ei lahenda tegelikke probleeme, mis Eesti poliitmaastikul esile on kerkinud. Toodi näiteid ndate aastate algusest kui tegutses palju väikeparteisid ja tollasest killustatusest. Mitteaktiivsete liikmete erakonnast väljaarvamine 13 ettepanekut ja argumenti Teine oluline küsimus, mida erakonna asutamise ja liikmelisusega seoses käsitleti, oli suur hulk mitteaktiivseid liikmeid erakondades, kes tegevusse ei panusta ja sageli isegi oma liikmelisusest teadlikud ei ole.

Täiendavate juhatuse liikmete lisamisel võib kaaluda piirangute kehtestamist, näiteks läbi ühise esindusõiguse. Kommentaar: Oluline ainult osaühingu tegevuse lõpetamisel.

Kommentaar: Nõukogu määramise vajadus on väikeettevõtete puhul haruldane. Kommentaar: Majandusaasta lõppemise järel saab osaühingu finantsnäitajate alusel tuvastada, kas osaühingul on kohustuslik audit või ülevaatus, mida peab läbi viima vandeaudiitor.

Kehtiv seadus näeb ette auditi, kui kaks nimetatud kolmest tingimusest on majandusaastal täitunud: 1 müügitulu või tulu vähemalt 4 eurot; 2 varad bilansipäeva seisuga kokku vähemalt 2 eurot; 3 keskmine töötajate arv vähemalt 50 inimest. Kehtiv seadus näeb ette ülevaatuse, kui kaks nimetatud kolmest tingimusest on majandusaastal täitunud: 1 müügitulu või tulu vähemalt 1 eurot; 2 varad bilansipäeva seisuga kokku vähemalt eurot; 3 keskmine töötajate arv vähemalt 24 inimest.

Või vähemalt üks näitaja ületab alljärgnevaid tingimusi: 1 müügitulu või tulu vähemalt 4 eurot; 2 varad bilansipäeva seisuga kokku vähemalt 2 eurot; 3 keskmine töötajate arv vähemalt 72 inimest. Kommentaar: Seda õigust vajavad tavaliselt startup firmad, kus põhikirjaga nähakse ette võimalus osakapitali suurendamiseks teatud tingimuste täitumisel, näiteks optsioonilepingu realiseerumisel.

Põhikirja lisa 1. Asutamise hetkel kuulub osaühingu osanikule ………… osa Oli suurendada liige EUR, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa punktis 2. Kommentaar: Unicounti abil asutatud osaühingu asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma.

Osaühingu osa eest tasumine. Kommentaar: Osaühingu osade eest tasumine toimub tulevikus äriseadustikus ettenähtud korras. Selleks on tavapäraselt jaotamata Suurima meesliikme suurus osakapitali eraldamine osaühingu bilansis.

Kommentaar: Äriseadustik ütleb, et kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

Loodavale mittetulundusühingule saab panna enamasti endale meelepärase nime, kuid eelnevalt tuleb äriregistri nimepäringust kontrollida, kas see eristub selgelt teiste ühingute nimedest ning ei ole oma tähenduselt eksitava sisuga. Nimi ei pea tingimata sisaldama täiendit mittetulundusühing, selle asemel võib nimes kasutada täiendit, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega.

Selliseks täiendiks võib olla näiteks ka ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, fond, erakond, korteriühistu jne. Põhikirjaga võib ette näha, mismoodi rahvusvahelises suhtluses MTÜ nime tõlgitakse.

Abikaasa liikme suurus Ontanism suurendada liige

Mitut erinevat ametlikku nime näiteks üks eesti ja teine inglise keeles seadus ei luba. Kui soovid ühenduse lisada tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja, pead ühenduse eesmärgis ja tegevustes selgelt näitama, et ühing tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Koostatud dokumentidega võid eelnevalt tulla tasuta konsultatsioonile maakondlikku arenduskeskusesse Kuidas MTÜ-d äriregistris registreerida?

Pärast asutamiskoosoleku läbiviimist ning MTÜ põhikirja ja asutamislepingu kinnitamist tuleb MTÜ äriregistrisse kanda.

ZEITGEIST: MOVING FORWARD - OFFICIAL RELEASE - 2011

Dokumentide esitamiseks on kaks võimalust: elektroonselt ettevõtjaportaalis paberkandjal registriosakonnale Elektroonset asutamist ettevõtjaportaalis saad kasutada siis, kui kõigil asutajatel ja juhatuse liikmetel on digitaalse allkirjastamise võimalus. Sellisel juhul: täida MTÜ registreerimise avaldus otse ettevõtjaportaalis avalduse juurde laadi failidena üles põhikiri ja asutamisleping seejärel lase kaasasutajatel ja juhatuse liikmetel dokumendid ettevõtjaportaalis allkirjastada tasu MTÜ asutamise riigilõiv 20 eurot.

Seda saad teha pangalingi kaudu ettevõtjaportaalis esita kandeavaldus äriregistrile Kui dokumendid on korras, teeb register uue mittetulundusühingu kande viie tööpäeva jooksul. Puuduste ilmnemisel annab register neist asutajatele teada ning annab tähtaja nende likvideerimiseks. Kui kõrvaldate puudused registri määratud ajaks, ei pea teistkordselt riigilõivu tasuma.

Vaata elektroonilise asutamise sammsammulist juhendit elektrooniline asutamine ettevõtjaportaalis või all olevat videojuhendit. Allkirjade õigsust kinnitab notar.

Kas vaakumpump aitab seksuaalset liiget suurendada kui Stretch liige suurendada

Sellisel juhul: tuleb asutamisleping ja põhikiri paberkandjal asutajate poolt allkirjastada ja juhatuse liikmetel koostada avaldus ühingu registrisse kandmiseks kui avalduse koostamisel kasutada notari abi, on tasu 18,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui lased dokumendid registrile esitada notaril, maksab see 12,75 eurot, millele lisandub käibemaks, ja lisaks iga lehekülje eest 20 eurosenti vaata notarite teenustasud. Sellisel juhul tuleb notari juurde kaasa võtta mittetulundusühingu asutamislepingu ning põhikirja originaalid ja riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus.

Maksekorralduse täitmise selgituse ja viitenumbrid leiad justiitsministeeriumi veebilehelt.

Suure liikme mark Vastsundinud fenis suurused

Kõigi Eesti piirkondade kinnistus- ja registriasju haldab Tartu Maakohtu juurde kuuluv kinnistus- ja registriosakond, postiaadress: Pikk 32, Rakvere Posti teel saadetavate dokumentide esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv enne dokumentide edastamist rahandusministeeriumi kontole makstakse äriregistri toimingute eest, vaata riigilõivude kontod registrisse saadetud dokumendid peavad olema originaalallkirjadega Korduma kippuvad küsimused sellel teemal Kas on võimalik MTÜd asutada enda poolt valitud kuupäeval?

Kas asutamislepingu elektrooniliselt vormistamise kuupäev on ka asutamise kuupäev? Asutamisleping sõlmitakse ja põhikiri kinnitatakse asutajate poolt MTÜ asutamiskoosolekul. MTÜ asutajad võivad asutamiskoosoleku läbi viia ükskõik millisel enda poolt valitud kuupäeval ja nädalapäeval. Eraõiguslik juriidiline isik, sh mittetulundusühing loetakse asutatuks ja omandab õigusvõime hetkest, mil ta on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse §2.

Registrisse kandmise kuupäev on see kuupäev, millal kohtu registripidaja vastava kande MTÜ asutamise kohta registrisse teeb.