Otsuste tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda, sest otsused võeti vastu vajaliku häälteenamuseta. Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt, saates asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kohtutäitur arestis samal päeval viies täiteasjas avaldaja kasuks välja mõistetud hüvitise.

Riik maksku ise? Seadus näeb elatise kuritahtliku maksmata jätmise eest ette trahvi või aresti. Levinuim karistus on tingimisi vangistus. MTÜ Isade Eest juhatuse liikme Urmas Pardase sõnul aitaks säärast olukorda ennetada see, kui riik võtaks üksi last kasvatavatele vanematele elatise maksmise praegu enda hooleks.

Praegu saab riigilt elatisabi taotleda vaid kolmeks kuuks, kokku krooni. Pardane näeb probleemi ka selles, et seni pole uuritud, mis on maksmata jätmise põhjus. Kohtud tema arvates meestele elatiseasjades siiski liiga ei tee. Kui asi kohtusse jõuab, tõmmatakse see mõistliku krooni peale," teab ta. Pensioniõigusliku staaži kuni Lapse kasvatamise eest saab pensionistaaži kasutada ainult üks lapse kasvataja.

Kas tead, et…

Lapse kasvatajad peavad leppima omavahel kokku, kes saab pensionistaaži kasutada. Liivia lapsed esimesest abielust Pille ja Piia ning Gunnari noorem laps Laura, kes oli isa uuesti abiellumise ajal 7 aastane, kasvasid Liivia ja Gunnariga. Täna läheb Liivia pensionile. Ta on saanud Peetrilt nõusoleku Piia ja Pille kasvatamise staaži arvamiseks oma staaži hulka.

Kuna Liivia on kasvatanud 8 aastat Gunnari nooremat last Laurat ning olnud sellel ajal Laura isa Gunnariga abielus, siis mõlema bioloogilise vanema nõusolekul Gunnari ja Kersti nõusolekul saab ta samuti Laura kasvatamise staaži endale.

Alates Täiendava pensionilisa saamiseks ei pea esitama avaldust.

Pensioniõigusliku staaži kuni I grupi invaliidi või alla aastase invaliidist lapse eest hoolitsemine 9. Laste kasvatamine Lapse kasvatajad lepivad omavahel kokku, kes saab pensionistaaži kasutada: väikelapse eest hoolitsemise eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kasvatamise eest 8 aastat. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt, saates asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hagiavalduse kohaselt olid pooled sõlminud mitu laenulepingut kostja laenas hagejale. Samuti oli sõlmitud notariaalne leping, millega seati kostja kasuks hagejale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.

Hüpoteegisummat suurendati. Hageja leidis, et sõlmitud laenulepingud olid vastuolus heade kommetega. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et sundtäitmine on lubatav. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse osaliselt.

Tööraamatud ja nende hoiustamine

Kostja esitas kassatsioonkaebuse. Kohus on korduvalt leidnud, et kohtu õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult. Maakohus VÕS § lg 6 kohaldumist ei analüüsinud. Ringkonnakohtus lahendati asi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus andis küll tähtaja seisukohtade esitamiseks, kuid ei selgitanud, et kostja nõude põhjendatust võib mõjutada VÕS § lg 6, ega palunud kostjal esitada nõude täpset arvestust. Seega, selgitamaks, kas kostja nõue on kooskõlas VÕS § lg-ga 6, sai ringkonnakohus ka ise anda kostjale tähtaja, et esitada selge arvestus varasemate laenulepingute järgse võla kohta.

VÕS § lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus on varem asunud seisukohale, et VÕS § lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § lg 6 kohaldumist ei saa kunstlikult vältida vaid näiteks maksetähtaja pikendamisega ehk sisuliselt olemasoleva lepingu muutmisega.

Kohtu hinnangul ei välista poolte kokkuleppel kogu seniselt võlgnevuselt, sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi nõudmist. Selle seisukohaga muudab kohus oma varasemates lahendites võetud seisukohta.

Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab VÕS § lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. Kohtu hinnangul võib VÕS § lg 6 kohaldamine olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav Kas liikme suurus Isast edastatakse.

Kuna VÕS § lg 6 on imperatiivne säte võlgniku kaitseks, siis tuleb vastavaid asjaolusid tõendada võlausaldajal. Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt, saates asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu, mille järgi kohustus kostja andma hagejale üle vanametalli ning hageja kohustus vanametalli eest tasuma. Lepingu kohaselt maksis hageja lepingu sõlmimise järel ettemaksu, millega tuli tasaarvestada tarnitud vanametalli eest tasumisele kuuluvad summad.

Töötuskindlustuse seadus

Maakohus rahuldas hagi osaliselt, rahuldades põhivõla nõude, sissenõutavaks muutunud viivise. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid rahuldas osaliselt kostja kaebuse. Kostja esitas kassatsioonkaebuse ja hageja vastukassatsiooni. Kohtud asusid õigesti seisukohale, et kostja jättis hagejale kokkulepitud koguses ja omadustega vanametalli tähtajaks tarnimata, mistõttu oli hagejal õigus leping ühepoolselt lõpetada ja nõuda kostjale tasutud ettemakset tagasi.

Liikme suurendamine toomeetodi abil

Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et hoolimata hagiavalduse ekslikust sõnastusest esitas hageja kohtule leppetrahvi- mitte viivisenõude. Õige ei ole aga ringkonnakohtu arusaam, et mõlema õiguskaitsevahendi kasutamine, s.

Arvamused otsiku suurendamiseks

Lepingu järgi oli hagejal õigus leping kostja rikkumise tõttu ühepoolselt lõpetada ja lepingu ühepoolne lõpetamine ei võtnud hagejalt õigust nõuda kuni lepingu lõpetamiseni sissenõutavaks muutunud leppetrahvi. Seetõttu oli hagejal alates kostja viivitusse sattumisest kuni lepingu ühepoolse lõpetamiseni õigus nõuda kostjalt lepingu alusel leppetrahvi.

Asjaolu, et hageja teatas kostjale leppetrahvinõudest pärast lepingu ühepoolset lõpetamist, ei tähenda iseenesest seda, et hageja oleks esitanud leppetrahvinõude mõistliku aja möödumise järel.

Kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolel ei saa tekkida ootust, et ta ei pea lepingus kokkulepitud leppetrahvi maksma, ainuüksi seetõttu, et teine pool ei teatanud enne lepingu täitmist, et kavatseb leppetrahvi nõuda. Sellest tulenevalt ei saa lepingut rikkunud Kas liikme suurus Isast edastatakse eeldada ka seda, et teine lepingupool kaotab õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta ei teata sellest lepingut rikkunud poolele enne, kui ta lõpetab ühepoolselt lepingu.

Riigikohus rahuldas osaliselt nii kassatsioonkaebuse kui ka vastukassatsioonkaebuse. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed alates koos emaga ja sellest ajast alates ei ole isa ülalpidamiskohustust täitnud.

Seetõttu tuleb elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas. Lapsed esitasid kassatsioonkaebuse. Väär on ringkonnakohtu arusaam, et lapse ülalpidamiseks isalt elatise saamise nõuet lahendades saab lähtuda eeldusest, et ajal, mil laps viibib suhtlemise korra alusel isaga, kannab isa kõik Suurendada maja liige ülalpidamise kulud sel ajavahemikul.

Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist.

Mis on peenise suurus 18 aasta jooksul

Seega peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures.

Seejuures saab kohus ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Sellise nõude puhul tuli maakohtul asja õigeks lahendamiseks juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse kõigi ülalpidamiskulude suurus, kuid maakohus seda ei teinud. Samuti jättis maakohus põhjendamatult tuvastamata kummagi vanema osa suuruse laste ülalpidamise kulude kandmisel. PKS § lg 3 kohaselt peavad vanemad lapse ülalpidamiseks vajaliku kulu katmiseks võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erinev sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.

Liikme suuruse pikkus paksus

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebused. Kaebuse kohaselt mõistis ringkonnakohus Eesti Vabariigilt Politsei- ja Piirivalveameti PPA kaudu avaldaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise eurot. Riigikohus muutis osaliselt ringkonnakohtu otsust ja kohustas PPA-d kandma hüvitise avaldaja vanglasisesele isikukontole.

Kohtutäitur arestis samal päeval viies täiteasjas avaldaja kasuks välja mõistetud hüvitise. PPA kandis arestimisaktide alusel eurot üle kohtutäituri ametialasele kontole. Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja määruskaebus edastati ringkonnakohtule lahendamiseks ning kohus jättis maakohtu määruse muutmata. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse.

Kohtuotsuse alusel kinnipeetava kasuks vanglalt väljamõistetavad summad on käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena VangS § 44 lg 1 tähenduses. VangS §-st 44 ei tulene kohustust kanda kinnipeetava kõik sissetulekud kinnipeetava isikuarvele, erandina on sätestatud piirang kinnipeetava töötasule. Kohtud on jõudnud õigele järeldusele, et VangS § 44 saab kohaldada olukorras, kus Kas liikme suurus Isast edastatakse laekuva summa kandmine kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele on selle paragrahvi lg 1 tähenduses seaduse järgi kohustuslik.

Praeguses asjas ei tulnud avaldaja kasuks välja mõistetud eurot seaduse kohaselt kanda avaldaja isikuarvele. Kohtutäitur oli õigustatud ja kohustatud pöörama sissenõude ka avaldaja nõudeõigusele kanda talle üle tema kasuks välja mõistetud eurot. TMS § lg 1 p 6 kohaselt ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata mittevaralise kahju hüvitisele, kuid erandlikel asjaoludel võib seda sissenõudja avalduse alusel TMS § lg 2 alusel siiski teha. TMS § lg 2 korral on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub kohtulikule kontrollile.

Praeguses asjas ei ole kohtutäitur ka diskretsiooniõiguse piire ületanud. Täitemenetluse seadustiku §-de — põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Seega tuleb ka TMS § lg 2 kohaldamise korral vähemalt üldjuhul arvestada TMS §-s arestimisele seatud piirangutega, sh jätta § lg 1 alusel arestimata summa, mis vastab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärale.

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid - juuni 2015

Käibekohustus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi Hagiavalduse kohaselt ostis hageja interneti vahendusel langevarjuhüppe koos sellele eelneva koolitusega. Nii langevarjuhüppe kui ka sellele eelneva koolituse korraldas kostja.

Hageja sooritas langevarjuhüppe koos teiste osalejatega. Langevarjuhüppe tagajärjel sai hageja raske tervisekahjustuse, mis oli tingitud puudulikust koolitusest.

Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid - juuni - Riigi Teataja

Praegusel juhul on tegemist käsunduslepinguga, mille täitmine kätkeb ohtu käsundiandja elule ja tervisele, siis on kostja kui käsunditäitja üheks lepinguliseks kohustuseks VÕS § mõttes ka lepinguline kaitsekohustus mitte kahjustada käsundit täites hageja vara, elu ja tervist.

Kui langevarjuhüppe korraldaja kui käsundisaaja rikub lepingulist kaitsekohustust, s.

Iseenesest võivad lepingupooled langevarjuhüppe teenuse osutamise lepingus VÕS § lg 1 järgi kokku leppida, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral ei vastuta teenuse osutaja tekkinud kahju eest, või piirata teenuse osutaja vastutust. Seega saavad lepingupooled iseenesest kalduda kokkuleppel kõrvale VÕS § lg-s 1 sätestatud põhimõttest, v.

Langevarjuhüppeteenust pakkuv isik ei Mis harjutus suurendamiseks lepingu rikkumisest tulenevat vastutust kokkuleppel kehtivalt välistada ega seda ebamõistlikult piirata ning olukorras, kus teenust pakutakse tarbijale, ei saa teenuse pakkuja tüüptingimustes oma seadusest tulenevat vastutust üldse piirata juhuks, kui lepingut rikkudes põhjustatakse tarbija surm või kahjustatakse tema tervist.

Lepingu rikkumisest tulenevat vastutust välistav või piirav kokkulepe ei pruugi välistada teenuse osutaja deliktilist vastutust. Praeguses asjas ei ole aga tuginetud sellele, et pooled sõlmisid kokkuleppe kostja vastutuse välistamise või piiramise kohta. Kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, siis olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm VÕS § lg 1 p 7 ja lg 3 kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud.

Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s. Kohus leidis, et langevarjuhüpete korraldaja käibekohustuseks saab kõige üldisemas mõttes pidada ohutut langevarjuhüpete korraldamist ja langevarjuhüppe sooritajate piisavat koolitamist ja instrueerimist langevarjunduses kehtiva kutsestandardi järgi.

Praeguses asjas oli tegemist kutselise langevarjuhüppeid korraldava juriidilise isikuga, mistõttu ei saa kostja vabaneda vastutusest VÕS § lg-s 2 ja § lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu.

Seadmed munandit ja liige

Küll võib kostja vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et järgis oma tegevusalal keskmise langevarjuhüppe korraldaja hoolsusstandardit.