Meil tuleb eesti rahvana leida ühine meel, et see rahvas säiliks. Ütleme niimoodi, et kui räägime näiteks mõõdunööridest ja loodidest — need on tööriistad. Ammuse lapseröövi õnnelik lahenemine oli kahtlemata positiivne uudis, mis on jäänud tänaseni meedia tähelepanu alla.

Viimsi vald on üks omavalitsusüksustest, kelle laenuvõime on juba aastaid tagasi ammendunud.

Maire Aunaste telepöördumises: olen viimaste päevade Eesti elu kõige suurem antikangelane

Laenukoormus ületab kaks ja pool korda seaduses lubatu. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui oleks teoreetiline võimalus, kui kõik kohustused tuleks täita kohe, kuluksid selleks rohkem kui pooleteise aasta eelarve tulud.

Jooksvate kohustuste täitmisega vallal siiski probleeme ei ole ja tulubaas on jätkuvalt stabiilne. Tänavune eelarve on koostatud konservatiivselt, tulusid laekub rohkem kui planeeritud, samal ajal kui näiteks võrdluseks Tallinna linnal ei pruugi tänavu mõnede tululiikide kehva laekumise tõttu eelarvetulud täismahus laekuda.

Siiski pole Viimsi ülemäärase laenukoormuse puhul tegemist ainult formaalse seadusrikkumisega, vaid ka sisulise probleemiga riskide võtmisel. Tulevikus avanev võimalus ja võimekus investeeringuteks on juba ette ära kulutatud.

2012 Tony Awards - Book of Mormon Musical Opening Number - Hello

Valla rahalises seisus halvema ärahoidmiseks alustas viimaste kohalike omavalitsuste valimiste järgselt moodustunud koalitsioon valla rahaasjade juhtimist neljaks aastaks koostatud finantsplaani alusel ja koostas kava laenude järkjärguliseks refinantseerimiseks. Laenukoormuse vähendamist alustati juba tänavu.

Omavalitsuste võrdluses tuleb esile, et kõige kõrgema laenukoormusega on just Harjumaa omavalitsused, millel on keskmisest suurem sissetulek, rohkem lapsi ja mille elanike arv kasvab. Kui Harjumaa omavalitsuste keskmine laenukoormus oli aasta tagasi 62 protsenti ja laenukoormus kasvab, siis näiteks Valgamaa omavalitsustel oli laenukoormus keskmiselt 14 protsenti ja laenukoormus kahaneb.

Kuigi tegemist on tervise- ja sotsiaalvaldkonna teemaga, siis ootamatult hakkab MTÜ-le antud raha kasutamist kontrollima hoopis riigihalduse minister, nagu oleks tegu regionaalse investeeringuga. Riigikogu katuserahade jagamise korda on kritiseeritud aastaid, kuid tänavu on avalik pahameel suurem kui tavaliselt, sest suurima summa ehk üle euro antakse EKRE soovide kohaselt nelja kuu eest loodud abordivastasele MTÜ-le Elu Marss, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Omavalitsuse kohustuste mahtu mõjutab ka nende võimekus taotleda raha Euroopa Liidu toetusfondidest, kuivõrd projektide omaosaluse finantseerimine nõuab samuti uute kohustuste võtmist.

Sellel sügisel alustas Eesti ühes suuremas koolis, Viimsi keskkoolis, kooliteed üle õpilase. Kooliminejate arv kasvab vallas järgmistel aastatel ligi õpilase võrra igal aastal ja juba Viimati ehitatud ja eelmisel aastal käikuantud algkool-lasteaed lasteaialapsele ja algkooliõpilasele tuli ehitada üürikonkursi korras. Sest nagu eespool öeldud, «Eesti rikkam vald» juba ammu enam laenu võtta ei saa.

Suurem liige elu

Ehitus ei olnud odav, selle maksumuseks tuli ehitusbuumi ajal koos kinnistu hinnaga miljonit krooni. Sõlmiti rendileping ja sellest tulenevalt tuli vallal omanikule tasuda lepingu kehtivuse kestel uskumatuna tunduv summa — miljonit krooni. Sellise raha eest — liialdamata — saaks praegu ehitada neli samasugust kooli. Tänavu õnnestus rendileping lõpetada ning kool laenuraha ja omafinantseeringu toel välja osta, mis vähendas selle kooliga seotud kohustusi tuntavalt. Sarnaseid ülemäära kalleid ja refinantseerimist vajavaid rendilepinguid on Viimsi vallal veel.

Riigikogult eurot katuseraha saav MTÜ Elu Marsi juhatuse liikme Liidia Hõbesalu sõnul ei ole tänavu loodud ühingu selline rahastamine poliitiline korruptsioon. Abielureferendumit pooldava kristliku MTÜ väärtuseks on Hõbesalu sõnul lisaks elu kaitsmisele tugev traditsiooniline perekond. Riigikogu tahaks teile anda eurot tegevustoetuseks. Mida kavatsete sellega teha? Kõigepealt tahaksin öelda, et oleme väga tänulikud sellise ootamatu ja suure pakkumise eest.

Rendikohustuse refinantseerimiseks loa andnud rahandusministeeriumi tingimuseks oli, et vald täidab rangelt volikogu kinnitatud finantsplaani. See tähendab, et vald jõuab Praegu on see mitu korda suurem, mis tähendab, et lähiaastatel pole ette nähtud ei investeeringuid ega uusi laene ja et eelarves tuleb igal aastal ette näha summasid laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks.

Seega on lähituleviku kooliprobleemi lahendamiseks just nagu suletud ring.

Suurem liige elu

Müügimaksule ei ole soodsa ettevõtluskeskkonna eest seisev Viimsi mõelnud. Kehtiv kord lubab teatud tingimustel omavalitsustel teha kasutusrendi lepinguid, kus rendimaksed ei lähe laenukoormuse arvestusse.

See oli ju kogu õppimise mõte: saada teada, kuidas oleks parem, tõhusam või õigem, ning paremini, tõhusamini ja õigemini töötama hakata. Kodanikuühiskonna Sihtkapital küsib enda rahastatavatelt ühendustelt tehtu kohta tagasisidet kohe pärast projekti ja uuesti kahe aasta pärast. Martin Laidla KÜSKist koguski siia kokku lood, kuidas elavad vabaühendused kaks aastat pärast suurt muutust. Aastaid oli väga edukalt tegutsetud, kampaaniad toimisid väga hästi, kuid pikaajalised sihid ei olnud päris paigas ja meediasse pigem satuti, mitte ei mindud. Samuti vajas turgutust liikmesorganisatsioonide koostöö ja ühingu ühe suure grupi, meedikute aktiviseerimine.

Seda võimalust on ka juba kasutatud paari uue lastaia ehituse alustamiseks. Mõtiskletakse sarnastel kasutusrendi tingimustel ka Mis suurus on skorpionide liige koolimajade ehitamisest.

Metsaühistud kasvatavad liikmete arvu

Arvestamata jääb aga tõsiasi, et rendilepingute vorm on kõige kallim viis kooli- ja lasteaiakohtade juurdeloomiseks. Ka levib mõtteviis, et finantsplaan tehti rohkem rahandusministeeriumi tungival nõudmisel, kuigi sisuliselt on sellest kasusaaja Viimsi vald ise.

Renditingimustel ehitamine, kus ehitaja võtab laenu, ehitab koolimaja valmis, lisab oma marginaalid ja tootlused ja vald asub rentnikuks, on aga rahalises mõttes ebaefektiivne ja haridusvaldkonna probleemide lahendamiseks kõige kulukam tee ega aita kuidagi kaasa Viimsi valla suure laenukoormuse Suurem liige elu.

Ainus lahendus on ebapopulaarne, aga samas toimiv ja keskvalitsuse poolt juba läbikäidud tee.

  • Meetodi suurendamine liige
  • Ühistud ei kutsu kedagi üles oma metsa või maad müüma, vaid püüdlevad selle poole, et need ei jääks hooletusse.
  • Ekraanitõmmis Kuula artiklit Teisipäeval 2,5-promillise joobega autoroolist tabatud teletäht ja endine riigikogu liige Maire Aunaste tegi tänases "Ringvaate" otse-eetris telepöördumise.
  • Loodusliku liikme suurendamise meetod

See tähendab, et headel aegadel tuleb teha ülejäägiga eelarve ja koguda reserve ning kitsastel aegadel kärpida eelarve kulusid. Viimsi vallal ei ole majanduskasvu perioodil märkimisväärseid reserve kogutud.

  • Suurenda liikme foto
  • Uurimiskomisjoni liige: Natascha elu on ohus 8 Aadu Hiietamm
  • Mingil hetkel tahab inimene ühiskonnale rohkem tagasi anda, kui ta oma tavalisel töökohal suudab, põhjendab Eduard tõsiasja, miks ta on olnud pool elu poliitikas.
  • Video peenise suurus

See tähendab, et reservide kogumisega tuleb alustada nüüd, ja kitsastel aegadel Suurem liige elu see kindlasti keeruline ülesanne ka stabiilse ja kasvava tulubaasiga vallale. Kohalikud Jala suuruse liikme vaatamine on avaliku sektori osa ja nende eelarved on osa valitsussektori eelarvest. Üks erakond, kes propageerib eelarvetasakaalu sissekirjutamist põhiseadusesse, on Viimsi koalitsiooni juhtiverakond praegu ja oli ka enne viimaseid kohalikke valimisi.

Tasakaalu põhimõtet on kirjeldatud selliselt, et headel aegadel ei võimaldata ülemäära kulutada, halbadel aegadel aga võetakse kogutud reservid kasutusele.

Nagu riik, nii peab ka omavalitsus käituma põhimõttel, et olukorras, kus tänu maksude paremale laekumisele tekib erakorralisi või ülelaekuvaid tulusid, ei võeta neid jooksvate kulude katteks kasutusse, vaid jäetakse reservi. Tulumaksu laekumine Viimsi vallas on tänavu ületanud ootusi ja aasta lõpuks kujunev tulude ja kulude vahe peaks tulema märgatavalt suurem, kui finantsplaanis ette nähtud.

Elu Marss plaanib katuseraha eest teavituskampaaniat

Kui selle aasta kaheksa kuuga laekus Eestis keskmiselt ühele omavalitsusele tulumaksu 21 protsenti vähem kui Peamise tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumine jõuab Viimsis järgmisel aastal Lähiaastate kooliprobleemi lahendamiseks ei ole vaja miljonit krooni maksvat ehitust.

Viiesaja õpilaskohaga koolimaja ehitusmaksumus oleks praegusel ajal umbes 70—80 miljonit krooni. Koos laenuintressidega kujuneks maksumuseks üle miljoni krooni, arvestades aastase laenuperioodiga. Omaosaluse võrra oleks Suurem liige elu veelgi väiksem. Sama ehitusmaksumusega koolimaja rendikulu oleks aga üle miljoni krooni ehk kaks korda suurem. Omafinantseeringuks vajaliku summa kokkusaamine ja uue laenu taotlemine oleks võimalik juba paari aasta pärast.

Lääne Elu: 100 tähemärki Eestile

Seda juhul, kui finantsplaani täita ennaktempos tänu planeeritust paremini laekuvatele tuludele ja koosmõjus soodsamate tingimustega, mis tulenevad äsja riigikogus vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest. Viimsile on see uus olukord, kus keskmisest võimekamad omavalitsused saavad õiguse suurendada laenukoormust kuni protsendini, mis omakorda teeb Viimsi puhul võimalikuks allapoole lubatud piiri jõuda juba See aga Suurem liige elu tavapärasest kulusid suurendavast aastalõpu lisaeelarvest loobumist, teiseks valitsemiskulude järsemat kärbet järgmise aasta valla eelarves ja paraku ka mõnede valimislubaduste edasilükkamist.

Seadusemuudatus parandas oluliselt valla positsiooni ja kui vald omalt poolt panustaks ja pingutaks, siis muutuvad oluliselt lihtsamaks ja odavamaks kooli ja ka muude vajalike investeeringute valikud tulevikus. Nii nagu riigil tervikuna, on ka omavalitsustel raha hulk piiratud.

Suurem liige elu

Kehv lugu on aga siis, kui seegi vähene raha läheb põhjendamatult kinnisvaraarendajatele. Autor on Viimsi vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees ning endine rahandusminister.