Esituse detailiseerimise käigus jõutakse nende asjadeni niikuinii. Pealkirja panekuga tahtsin lihtsalt eraldada see juhtum ülejäänud eluloost mida tol hetkel küll ei olnud. Kohus teda süüdi ei mõistnud. Kui artikleid tehakse nii, et igaüks saab oma infokillu lisada, siis paratamatult satub artiklitesse seda, mis on parajasti aktuaalne; ilma igasuguse sihiliku pahatahtlikkuseta.
- Сквозь сознание неизвестного мастера он смотрел в прошлое, наблюдая предыдущие воплощения людей, существующих в сегодняшнем мире.
- Никто не жил по-настоящему, не познав того синтеза любви и желания, о существовании которого он даже не задумывался, пока не попал в Лис.
Aitäh põhjaliku artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega ja keeleliselt enamjaolt korrektne. Mõned märkused siiski teeksin: Sõna "kui" ees peaks olema koma, kui seda on kasutatud ajatähenduses.
- Aitäh põhjaliku artikli eest!
- Või toetab Vikipeedia tõsimeeli internatside kontekstist väljarebitud lausele tuginevat rünnakut muusikateadlase vastu?
Vaadata üle, et ka kõik kõrvallaused oleks korralikult komadega eraldatud, nt "selleks, et Sulfiidide geneesi ja hüdrotermaalsete maardlate osa võiks ära liigendada, need võiks olla kaks eraldi pealkirja.
Ka magmast maagi tekkimine ja hüdrotermaalse maagi teke võiks olla vormistatud alapealkirjadena, et need ka sisukorras kajastuks. Kui võimalik, võiks selle osa ka väiksemateks lõikudeks teha, et oleks mugavam lugeda. On hea, et kõik vajalikud terminid on lingitud, aga tegelikult piisaks sellest, kui iga termin lingistada ainult esmakordsel esinemisel, muidu muutub tekst väga kirjuks. Kui numbrina esitatavale arvsõnale järgneb peasõna, mis on käändes, siis ei pea numbri järel eraldi käänet väljendama, kuna see on sõnast väljaloetav nt 5 kilomeetri.
Feed aggregator
Kui number on aga omastavas käändes, ei pea sinna üldse mingit käändelõppu lisama, tehniliselt ei olegi omastaval käändel lõppu. Eesti keeles eraldatakse numbrite komakohti koma, mitte punktiga nagu inglise keeles! Skarni koostise loetelus on vormistusel üks trükiviga tekkinud! Loetelus, mille kõik liikmed on kaasaütlevas käändes, piisab, kui käändelõpp on ainult viimase sõna küljes "selle, tolle ja kolmandaGA".
Kõrvallauset oleks mõistlik alustada sõnaga "koosnedes", kui eelneks tegevusverb. Viimane peatükk võiks ka sisaldada lauset, et "Eestis leidub järgmisi sulfiidseid mineraale Oleks väga tore, kui leiaksid ka mõne asjakohase pildi, mille kasutust ei piiraks autoriõigused. Suurenda munn joodiga on see hea ja asjalik artikkel, eriti, kui nimetatud asjad ära parandatud saavad.
Margotmöller arutelu Arvude vahel tähenduses "kuni" tuleks kasutada mõttekriipsu, mitte sidekriipsu. Mõttekriips on pikem ja selle leiab erimärkide alt.
Kui aga seda kasutatakse aja- või tingimistähenduses, tuleb koma kasutada nt "bakterirakus toimuvad biokeemilised protsessid tõhusamalt kui nad võtavad vastu elektrone", "juhul kui sulfiidsed mineraalid puutuvad kokku niiske keskkonnaga".
Ma pakkusin enne, et sulfiidide geneesi Mis voiks olla liige paksus hüdrotermaalsete maardlate osad võiks olla kaks eraldi peatükki. Kas arvate, et nii ei sobiks? Muud parandused olid väga asjakohased. Aga suurem osa kriipsudest on ikka parandamata.
Jää paksus Peipsi järvel on ebaühtlane, jääle on lubatud minna vaid jalgsi
Palun kasutage mõttekriipsu, mitte pikka mõttekriipsu. Lisaks ei pea arvude vahel mõttekriipsu ümber tühikuid olema.
Jätke välja ka sulgudes olevad tähised, need on nagunii artiklis eespool esitatud. Kui lause nende soovituste järgi ümber kirjutate, ehk muutub see siis arusaadavaks. Kas need, mille maardlad kuhjuma hakkavad, on vask, polümetalliline plii-tsingi-rauamaak ja rauamangaan?
Eesti siseveekogude jääle ei tohi enam minna
Või pliimaak, tsingimaak ja rauamaak eraldi, kõik polümetallilised? Esimesel juhul peaks lause olema "Olenevalt hüdrotermaalse lahuse koostisest hakkavad vase maardlad ning polümetallilised plii—tsingi—rauamaagi ja raua-mangaani maardlad kuhjuma.
Sulfiidide jaotuse loetelus 1. Kõige lõpus punkt, nagu ongi.