Kui nakkuspuhanguid ei ole, töötavad epidemioloogid sisehaiguste arstidena. Koroonaviirus näitas kätte meditsiini kitsaskohad. Õnnetus või infarkt ei hüüa kriisiski. Koos Marko Reikopiga nüpeldati valitsust ilma vähimagi püüdluseta vaadata olukorda ka teisest vaatepunktist. Kui hiljuti vestlesin Elva haigla ravijuhi doktor Peeter Laasikuga, siis ta tõdes, et kahjuks teame maailmas leiduvatest viirustest vaevu kümnendikku, kõik ülejäänud on tundmatud ja avastamata. Praegust majanduslikku olukorda ja ressursse arvestades oleks igasse kooli meditsiinilise erivajadusega lastele hariduse andmiseks vastavate tingimuste loomine keeruline.

Liikumisse kuuluvad arstid, teadlased, patsiendid, poliitikud, ajakirjanikud jm, kelle eesmärk on kaitsa terveid ülediagnoosimise ja üleravimise eest ning ühtlasi säästa ressursse mittevajalikku või isegi kahjuliku meditsiinilise tegevuse arvelt.

Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare.

Nimetatud egiidi all tegutsevad avalikud initsiatiivrühmad ja toimuvad regulaarsed konverentsid, viimane neist oli käesoleva aasta augustis Helsingis, aasta varem Kopenhaagenis.

Vaimset tervist enim väärtustavad arstid mainivad, et sõeluuring on psüühiliselt rusuv, tekitab inimestes ärevust ja depressiooni ning kokkuvõttes annab majandusliku kahju, mis ei kaalu üles saadud tulemusi, ka elulemuse mõttes.

Üksmeelt ei ole ka psühholoogiliste eripärade diagnoosiga sildistamisel ja medikamentoossel ravil, kui selle tingivad ainult elu-olulised vajadused, eriti laste puhul, kus ajutegevusse sünteetiliste preparaatidega vahelesegamine võib tuua ettearvamatuid kaug tagajärgi või nivelleerida omapärase isiksuse introvertsus, keskendumis-tähelepanu häire, autism, sotsiaalfoobia, anoreksia jm. Naeruvääristatake diagnoose, kus haigussümptomiteks ravi eesmärgil on kvalifitseeritud tavalisi eluavaldusi või ealisi muutusi, ravides haigusena kortse, halle juukseid, rasedust, menopausi, luu hõrenemist, väheseksikat vaginat, mängurlust jm.

Medikaliseerimist soodustavad paljud asjaolud. Meditsiinipraktikas valitseb tõekspidamine, mille kohaselt edu pandiks on varane diagnostika ja ravi, mis ongi õige, aga vajab süvateadmisi ja mõtlemisaega aru saamaks, mida just antud patsendil kõrvalekalle keskmisest näidust tähendab.

Kuna iga inimene on unikaalne, ei saa me klammerduda juhendi külge, vähemalt selle juhendi külge, milles ei ole varianti — mitte sekkuda, jälgida sümptomite dünaamikat. Ülediagnoosimist võimaldab peendiagnostikaks vajaliku tehnoloogia ja teaduse kiire areng ning üha suuremad majanduslikud võimalused, mistõttu saab normatiivsest keskmisest erinevaid näitajaid üha paremini välja selgitada ja sellele vastukaalu otsida. Kuna ravimitööstuse rahaline võimekus on reeglina suur, siis Meditsiinilise tahelepanu arvamus arstid kahe tule vahele: ravimfirmade metoodiliselt soovitatud toodang versus patsientidele määratud ravimite kõrval- ja koostoimed.

Surve tuleb ka patsientidelt. Inimestel on raske leppida vanaduse ilmingute ja vaevade, puude, kroonilise haiguse, valu ja surmaga, haigusega üldse. Meid on hellitatud lootusega, et meditsiin on kõikvõimas.

Ongi hämmastavalt Meditsiinilise tahelepanu arvamus, kuid mitte alati ja kõiges. Arstiteadus on arenenud läbi katse-eksituse nii nagu muudki teadused.

Seejuures arsti parim kaitse oma südametunnistuse ja kohtuvaidluste ees on patsiendi informeeritud nõusolek, ja mitte pro forma, vaid avameelne sisuline uuringute ja raviplaani selgitus riskitegureid välja tuues.

Liikumine julgustab muuhulgas tunnustama arstiabi täiendavaid komplementaarseid erialasid, sealhulgas traditsioonilisest meditsiinist lähtuvaid oskusi, hindama platseeboefekti, väärtustama tervishoius sotsiaalsüsteemi ja usuorganisatsioonide teenuseid.

Peetakse tähtsaks prevenstiooni selle kõige algsemal tasandil: liikumine, toitumine, keskkonna heaolu, stressi juhtimine, uimastitest hoidumine. Inimesed, sealhulgas arstid on harjunud, õigemini harjutatud mõttega, et tervise garantii on rohkem arste ja haiglaid, rohkem vastuvõtte ja ravi.

SHE HAD NO IDEA!!!

Briti kuningliku akadeemia ja teiste medikaliseerimise vastaste liikumiste sõnum on tõsta arstiabi kvaliteeti, vältida tervisele kahju tekitamist ja säästa seejuures ressurssse.

Paratamatult on tervishoius oodata kontseptsiooni, kus arstiteaduse aineks jääb haiguste ravi ja terviseteema laieneb paljudele muudele erialadele. Selles valguses Haigekassa ambitasioon haarata haaramatut on unelmana kiiduväärt, kuid mitte mõistlik.

Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituudi juhataja Arstitudengi mõtted organidoonorlusest Lisatud: 01 Aprill Eestis kehtib süsteem, kus iga inimene võib oma elu jooksul langetada otsuse, kas ta soovib olla organidoonor või mitte. Selleks saab minna e-tervise leheküljele ja digiallkirjastada tahteavaldus või varuvariandina printida välja doonorikaart ning seda rahakoti vahel kaasas kanda. Tegelikkuses, kui õnnetus juhtub, langetavad otsuse kadunu sugulased. Meie süsteem on seega lähedaste keskne: kadunu pere langetab otsuse, millega pereliikmed ise suudavad edasi elada.

Arstiõpe on niigi äärmiselt kauakestev ja mahukas, sellega ei ole võimalik liita aina arenevaid teadmisi ja praktikaid tervise edendamise, säilitamise, haiguste esmase ennetamise, haigustest taastumise ja eluterve keskkonna vallast. Üleliigse medikaliseerimise vastane liikumine on vaid üks lüli mõttetöös, kus otsitakse optimaalset lahendust tervishoius.

Postituste töölaud.

Pidevast riigikaitse tugevdamisest rääkides unustasime meditsiini ja sotsiaalkaitse. Iga kriis annab õppetunnid.