EV Vaese valge, rikka rumala. EV Leeväkotiga jää-äi nälgä, rahakotiga jäät nälgä. EV Võerad teevad, võerad veevad. EV Kus paelu tütri maeas oo, sial oo perenaene ja tütred kõik laesad.

EV Põgene halva koha eest, aga mitte halva saksa eest. EV Koht kosutab miist, koht kaotab miist. EV Ega koht ilma tööta seisa. EV Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus. EV Kui igaüks teeb oma tööd, siis on kõik asjad majas head. EV Kus risu õues, sääl leiba salvus. EV Haukuv kuer oues, suitsev saun ja tatsav perenaine on hüä talu tundemerk.

EV Kõhn kass ja laisk koer, need on maja teutused. EV On koer lahja, on ka peremees ise lahja. EV Tallo võid tunda pinist. EV Mehe loomast on näha, mis ta on. EV Peremiist tundas hobõsõst. EV Kuidas mees, nõnda hobune. EV Ilus hobune on mehe uhkus. EV Põllust tuntakse meest. EV Ütle mulle, kelle põld see on, siis ütlen, mis mees seäl elab. EV Küll sie talu tabasa näütäb. Iga pere sööb, kulutab. Suur pere kulutab palju. EV Sööb suu, katsub kaks, kolmandal olgu kogu ees.

EV Pere persel sorre sõgel. EV Perse' sõgõl sõklõ' leeväst vällä. EV Paksoh perreh süvväs ar pask ka'. EV Pal'lu peret, vetel lake. EV Mida suurem hulk, seda vedelam leem. EV Mida rohkem koeri koos, seda vedelam lake.

Kas pikem on parem?

EV Palju siga lagastavad lakke vedelaks. EV Paaris põrsad paremini söövad. EV Suur pada, lahja leem. EV Pada keedab paksu leeme, katel veeretab vedela. EV Padasta pada sake, ütsinda üli vili. EV Midä pere' vähämb, toda pada sakemb.

EV Mida vähem koeri koos, seda paksem lake. EV Pereh paks, pada sakõ porisõs. EV Pada nõida, katel kratti. EV Pisike pada keedab parema leeme. EV Pisukene pajakene, magusam rojakene. EV Mida pisem pada, seda parem lihatükki püüda. EV Mitu rehti, setu köhtu.

EV Kus saajaid, sääl sööjaid. EV Kui ei olõ vana leevä süüjet, sis ei olõ vahtsõ leevä tegijet. EV Kus pole kodu kedagi, sääl pole majas midagi. Suures peres harjutakse laisaks, loodetakse üksteisele Veitün perren virga jala, pallon perren pakso kõrva. EV Kus paelu tütri maeas oo, sial oo perenaene ja tütred kõik laesad. EV Kos pal'lo pinni perren, sääl jääb ristirahvas haukmata.

EV Pallo pinne perreh, ristirahvas hauk. Mehine Mitte kasvav munn paksus eelistatum. Suures peres inimkaotused tõenäolisemad, väikeses ohtlikumad Mehine pere ja härine kari võtavad Jumala käest vägisi. EV Emane pere ja lehmine kari ei saada kasu. EV Mis abi kahesta kanasta, kui pole kukke kolmandaksi. EV Kui muud peret, sääl muud kuulja, kui olõ-õi peret, nii olõ-õi kuuljatki. EV Jummal hoia' väikohe perrehe haiguist tulõmast, suurdõ perrehe nälgä tulõmast. Perenaine: tema tähtsus, "majaluku"-funktsioon, töökoorem, au, soodsad toiduolud jm.

Perenaene maea kinlus oo. EV Maja rahu tuleb maja perenaisest. EV Kõige parem perenaene on, kellest kõige vähem räägitakse.

Mitte kasvav munn paksus

EV Kos perenaine kõrrata, sääl maja ilma perata. EV Ku perenaist põle majas, siis maja ilu põle ilus. EV Perenaese kõhu alt puhub tuul. EV Kui sa perenaesesse saad, sis pane uni varna. EV Perenaisel on kevade kolm suurt tüed: sõnniku lahutamine, Mitte kasvav munn paksus keetamine ja kanga pleekimine. EV Tuu ei olõ pernaane, kes kõnõlõs, a tuu, kes kapstit kiit. EV Perenaise au on enam kui vaese mehe viis lehma. EV Rublane nimi, kopikane amet. EV Perenaisel on soe ninaesine, aga külm persealune; saunanaisel on soe persealune, aga külm ninaesine.

EV Pernaane saasõ lõhnagaki' söönü'. EV Hiir perenaise suupalad lugeb. EV Millal perenaisel isu, millal taarikannul janu. EV Kunas koke kulp isune vai taaripulk janune.

EV Kunas koka suu isune. EV Kunas leevälapju isonõs, kunas taaripulk janonõs. EV On perenaese perse paks, siis vasikal jalad kõverad. Peremehe esmatähtsus majas; kui pole peremeest, kaob majakord; peremehel suurem õigus Isa on pere leiva tugi. EV Peremiis piat majan kõge kõvemb ja kõge nooremb olema. EV Peremihe alaline koduelu tatsup pererahva sammu. EV Kui permees ei ole kodu, siis on viis vaja. EV Kui peremeest majas ei ole, ei ole otsa ega aru kuskil pool.

EV Ku majas peremeest põle, sis majal põle ilu. EV Ku koolõs ar' peremiis majast, sis ar' aia hargnõsõ ja katusõ kakkõsõ. EV Peremehe õigus käib ees. EV Vanemal vanema õigus. Peremehe "jala" ja "silma" viljastav mõju. Peremehe hoolepidamine tehtu tõhusam kui sulase töö Inimese jälje sees võrsub vili.

EV Peremehe jalg rammutab põldu. EV Peremehe silm teeb loomad rammusaks. EV Peremehe silm on hoostele enam kui külimit kaeru. EV Peremehe silm teeb enam kui sulase käed. EV Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. EV Põllust tõuseb, mis ise sisse viskad, aga põllus mädaneb, mis sulane külvab. Peremees peab olema koos perega, eest võtma, eeskuju näitama. Peremehe eeskuju määrab pere töössesuhtumise Peremees perega. EV Õgas "lää" lää-äi, ku' esi lää-äi.

EV Peremehe "läheme" on enam kui peremehe "minge". EV Peremees ees, sulane järel. EV Peremees pervoi, sulane trugoi. EV Peremees tüves, sulane ladvas.

EV Kuda peremees, nõnda pere. EV Kuida peremees, nõnda sulane. EV Peremiest tunnukse pere hoolest. EV Koh perremiis põhuh, sääl latse laisklemah. Peremehe- ja sulaseseisuse vahekordi: üks või teine eelistatud; sulasel muret vähem; igast sulasest ei saa peremeest jms.

Kis peremiis tahab olla, peab ka sulane olema. EV Paremb põrguh perremiis kui taivah sulanõ olla. EV Parem pisuke peremees kui suur sulane. EV Talomehe aidsaibas om inämb kui sulase sada ruublit. EV Parem rikas sulane kui vaene peremees.

EV Paremb hää sulanõ ku halv perremiis. EV Peremehe asi ep ole mitte naljane. EV Seni ikka hea elada, kuni võõra söögilaua all jala. EV Sulasõ piä sulga täüs, peremehe piä võlga täüs. EV Luu ja liha lusti täis, peremehe leiba kõht täis. EV Kes sulaseks suur on, see on peremeheks pisukene.

EV Mõni miis mass sulaseh sada ruublit, peremeheh massa-ai tingagi. Teenijate palkamine, ülesütlemine, lahkumine. EV Hüal aol ots perremees orja, halval aol ori perremeest. EV Rikkal aol ots leib inemist, vaesel aol inemine leibä.

Mitte kasvav munn paksus

EV Kui kar'us kar'ah ja teomiis teol, sis võip maja ellä. EV Hint tule, Hant lää, tare paigal, paari pääl. EV Üks sitt laps läheb, teine hää laps tuleb; põrsas tuleb, teine läheb, mold üks ikka.

EV Siga läheb, mold jääb, tuleb teine, tuhnib jälle. EV Küll ruuh iks tsea löüd, ent tsiga ei lövvä iks ruuht. EV Ega ühe orja pärast adra aja peale ei jäe.

EV Võeral ikka uks tulla, teine minna. EV Mis tuleb, see läheb. EV Ühes kohas ei tehta üksi leiba ega jooda taari, seda tehakse mujal ka. EV Kes pageb, sii palga jätäb. EV Mahajäetud leib lähäb tagajärel magusaks. EV Ori on aasta ehk ajavitsakski. EV Ori, kes aasta, koer, kes kaks. EV Õgaüts tiin uma aoni. EV Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele. Uusi teenijaid koheldakse algul hästi, teenijad ise virgad; hiljem muutub pererahvas hoolimatuks, teenijad laisaks ja ülbeks Kauas kardulas ja või sula seisab.

EV Vahtselt iks sõgel varnan. EV Uus toob ka sarjaga vett, aga vana ei või enam pangegagi tuua.

Mitte kasvav munn paksus

EV Kuer on este kirstus, perä tuleb lagedale. EV Nii kui vana peni, nii om vana pere. EV Kavva peetu tiindre om kui kavva peetu peni, kes perremehele iks külge ajab. Rikas ja vaene peremees. Hea ja halb peremees, perenaine, sulane Parem nisune isand kui kesine härra.

EV Kuidas lake, nõnda koer; kuidas peremees, nõnda ninaalune. EV Kui perremees leivan, sis sulase kõtt täüs. EV Perremehe raha ei rõhu pereht. EV Parem pidu rikka koeral kui kehva sulasel. EV Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi toast välja. EV Hea perenaene annab oma koerale paremine süüa kui halv perenaene oma perele. EV Kurat annap põrgun kah söögiaja, aga ahne ei anna. EV Hea perenaise lõigatud leib on parem kui paha perenaise tehtud. EV Heal sulasel alati hea peremiis.

Palgapere usinusest ja laiskusest Usinus om orja au. EV Laisk sulane on härg sööma, aga täi tööle. EV Laisale teenijale antakse ikka tükü tüü, jao leib. EV Aja orja een ja vea teivast tagan. EV Lase sulast Mitte kasvav munn paksus, siis tahab ära minna; pane sulast tööd tegema, siis tahab kui poeg olla. Toida palgalisi korralikult, ära viivita palgamaksmisega. Kuidas söök ja palk, nii töö Ega koerale paljalt siis leibä ei anta, ku tedä hundi pääle aetes.

EV Anna iks orjale, siis orja and ka härjale. EV Hea kõhutäis on orja keige paras palk. EV Orja vaiva ja härjä nuuma ei tohi üle öö hindä käeh mitte pidädä.

EV Küll küla külla teeb, kui peremees palga maksab. EV Eks kui saun külm, vihad löövad veikselt. Palgalise põli vilets: töö raske, toit kehv, puhkeaeg napp, palk väike, kohtlemine halb.

Parem töö ja toit Uliopilaste liikme suurused pererahvale endale Paremb jumala karjan kui võõra orjan.

EV Orja põli raske põli. EV Orja ike, härja ike. EV Orja kõtu alt juusk tuul. EV Orjal tööda otsitakse. EV Orjal ora persen, tõine peremel peon, kolmas kolden kuuman.

EV Orja ohelõõg pikk, käskjä käsi käbe. EV Suur olgu sulase naane, paks palgapoosi naane.

Eesti mõistatused - EM-lugemik

EV Kuninga meel ning jänese jala olgu selle, ke vanambit taht orjada. EV Peremiis künd kest põldu, sulanõ künd suu veereh. EV Peremees-perenaene paksus viljas, poisid-plikad sorvu sosimas. EV Peremees sööb piima-leiba, sulane sööb soola-leiba.

EV Suvel ei süü muu liha kui hunt ja peremees. EV Ori magab õrre peal, vaenelaps varna peal. EV Sealt võta suu ja koeralt ase. EV Sia man süüma, härjä kõrval vedäme. EV Sulase kali on kaevus. EV Päike pleegib pangilaua, kuu kulbivarre. EV Pajupõõsas maksab palga. EV Võõras pere ehk võõras peni, ütskõik. EV Sulane nagu õuekoer, tüdruk nagu kass. EV Sulane on peremehe koer ja tüdruk perenaise koer. Keskmise peenise suurus paks mõtleb töö peale, ori ootab õhtut ja palka.

Päeva pikenemine peremehe kasu, lühenemine sulase kasu Peremees vaatab töö pääle, sulane palga pääle. EV Ori ootab õhta'uda, vangi päeva valge'eda. EV Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale. EV Sulasel on Foto suurest liikmest pikk, näitsikul on nädal pikk ja päivilisel päev pikk.

EV Töö ja päe peremehel, öö ja lust teendrel. EV Peremiis kiidab hommikut, sulane õhtat. EV Kui päävad pikemase lähvad, sis tõstab peremiis mütsi, ku lühemase lähvad, tõstab sulane.

EV Sügüse lätt sulasõ poolõ, keväjä lätt peremehe poolõ. Palgaline ükskõikne töö vastu, teeb hooletult Üts peremehe tüü kõik, vinna hunni vai hällütä last. EV Tüü om tüü. EV Or'a tüü oline, palgalisel paklane. EV Ajaks ori aeda teeb. Palgaline ei kiirusta tööga, püüab viilida, võimalikult palju magada ja süüa Aega härjal, aega orjal. EV Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba. EV Jumalal päivi, tegijal tööd.

EV Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe. EV Parem oma riides kui teise mehe tööd teha. EV Uma uni maateh, võõras tüü tetteh. EV Sulane pidäb olema naral, kui perenaine on piul. EV Peremees hulgub, Mitte kasvav munn paksus magab väsimust. EV Peremehe haigus nagu sulase tervis. EV Pala ja kala ja kui pereme silmast vältab, kaks kala pala pääle. EV Kui silm vältab, siis sisse Mitte kasvav munn paksus.

Palgaline teeb, kuid ka kulutab, sööb näib söövat palju; perele ei jõua head sööta Võeras ei too, võigas ei tee, süü on roka rokutajal. EV Võõras toosõ, võõras veese. EV Võerad teevad, võerad veevad. EV Ilm teeb, ilm sööb. EV Ori pal'lu süü, veidi tege. EV Sulasel iki suur kõtt. EV Sulase suu ja maanistee, orja suu ja härja perse. EV Ku om hüä sulanõ, sis ku' aestaga ar' tiin, jääs peremehe kasust paar tsuugõ, a' ku om halv, ni' jää-äi tuudki. EV Pese põrsast seebiga ehk toida peret piimaga.

EV Kes talgo vorstega joud ravida. Tee ise saab hea ja odav Kes ise teeb, sel kõik; kes teise peale loodab, see ootab. EV Ise teed, ise sööd. EV Isi teed, ilma saad. EV Oma töö, odav hind. Mitte kasvav munn paksus Ummilõ jalolõ massa-ai palka. Sulane sõltlane, alam peab peremehe poole hoidma, ta sõna kuulma, ta seisukohti jagama jne. Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. EV Kelle tüöd sa tied, selle laulu sa laulad.

EV Kelle rees sõidad, selle laulu laulad. EV Selle laulu laula, kelle laua all jalad. EV Kelle katuse all, selle võimuse all. EV Kelle sõna kuuled, selle sulane sa oled. EV Kelle pilli puhud, selle tantsu tantsid. EV Seda kuuske kummardad, kelle all sa oled. EV Eesli hoiab iks oma esändä seime. EV Koer haugub sinna poole, kust süüa saab. EV Iga koer haugub oma peremehe õues. EV Koer haugub, pe- peremehe poole. EV Küll koer oma peremehe tunneb. EV Koer peab karjatse, aga poiss peremehe poolt seisma.

EV Sulane kisub peremehe poole. EV Kes ei austa isandat, see ei teeni emandat. Kaht isandat ei või teenida.

EV Ega üks koer kolme pere õue peal haukuda jõua. EV Ei kahe pere koer saa elades süüa. EV Kahe talu koeral ike vedeläm lake. EV Kahe pere koer saab ikka peksa. EV Igaüks saab oma palka, kahe pere koer saab malka. Orjastki võib peremees saada. Orjast saab vali peremees Hool teeb orja osaliseks, popsikese pereliseks. EV Orjast saa osajagaja, päevilisest palgamasja. EV Orjast saab kõige kibedam peremees.

EV Jumal hoidku selle eest, ku orjast otsaline saab. EV Ori mõist orja opata, varas varga nuhelda. Õhtu tuleb õnnega kogub kokku, laseb puhkamahommik hoolega sunnib töösse, laotab laiali Õtak tulõ õnnõka, hummok tulõ hoolõka. EV Õhtu tuleb õnne kaudu, videvik vil'la kaudu. EV Hommong um undsene ootjale, õdang toop õnne ussaida. EV Õdak kogu kokku, hommuk laotes lajali.

EV Õdak om kõge õntsamb aig. EV Õhta toob õled tubasse, pime paneb puhkamaie. Poiste ja tüdrukute lakas magamise "kalender" Jüripäev anta tütrukutele ja sulastelle passid käde ja nad voivad menna lakka magama.

EV Muarjapäävän antse pooste ja tüdrikitele võti kätte. EV Maarjapääväst lähäb Kihnu tüdrik lauta magama ja haug lähäb ojase. Karjane Sügise pannakse karjane sigadelauda otsale ja kebade hakatse teda jälle ülesse otsima, kus ta pandud oo. EV Karjane paneb talvel oma jala seina peale. EV Ei karjatsel õle katust kaasas. EV Karjalapsel iga põesa ääres lõuna.

EUR-Lex Access to European Union law

EV Pikä öö om töö tetä, pikä päevä karja kävvä. EV Hunt üeldakse vaeselapse leivakannikas olema. EV Ega karjatse kasu karpi ei panna.

EV Karjatse kanik ja saksa kikk.

Kõik ei saa hea elu peale. Kes rikas, see rikas; kes vaene, see vaene Suur Jumal on seda seltside vahet teind. EV Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale.

EV Kaskine malk on karjapoisi palk. EV Mis surmalaps raamatuga või perepoeg karjavitsaga teeb. EV Sigurine suursitt, lambrine laipask, karjane kuldkarikas.

Asunik Saanalabal lapsi paelu, pereparsil peerga paelu. EV Saanamehel ja moonamehel, neil on mõlemil palju lapsi. EV Mis saunamees kahe hundiga teeb. EV Kui vikat väljas, küll siis täätakse, kus saunanaine elab. EV Kirgessel sainapiluh om paremb elo ku kodapoolitsel tõõse tare nulgah.

EV Parem kivi nurgas kui pops majas. EV Vabadik peres on kui täi kassukas. EV Vabadik saab vastlapäe valges magama. EV Ega asunik inimene põle, ainult värske lume ajal peetakse inimeseks.

Talupoja- ja mõisnikusoo kestusest ja kadumisest Talupoja sugu ja paju sugu ei kaota keegi ära. EV Enne ei saa mede maalt saksa otsa ega kao ära, ennegu pajoda ära kaove. EV Enne kauvad hundid, siis mõisnikud. Teomehel raske orjus, tööd palju, päev pikk Teopoisil tööd on palju.

EV Teo orjus, veo orjus. EV Koit oues, kott kaelas; valge oues, vagu taga; pime oues, piits peos. EV Kui taivas koidab, siis talopoig hobosed joodab. Mõisatööl pole lõppu. Mõisa ahnus ja täitmatus Ennem Mitte kasvav munn paksus põrgust tuli kui talust tüü.

EV Millal mõisatöö tehtud saab ehk millal põrguhaud täis saab. EV Kunas saa põrgu täis, kunas saa mõisatahtmine tasa.

EV Põrguhaud ja saksa perse, kes neid jõuab täita. EV Mis mõisa viiakse, see viiakse nõnda kui tule sisse. EV Mõisa auk ei saa elades täis. EV Saksal sada kõhtu ja tuhat suud. EV Saks taht kosti, maa taht sitta. EV Moonamees toob kotiga mõisast ja viib märsiga sinna tagasi, sõnnik jääb mõisa kasuks.

Talupojast pigistatakse viimane, talupojast ei hoolita Talupoeg on nagu tolmune kott, ikka natuke tuleb. EV Talopoeg on nago vana luud, kellega puhast tuba pühitakse, pärast jälle musta nurka visatakse. EV Talupoeg om kui käterätt maah, kohe kõik kässi pühkvä. Talumees toidab oma tööga saksad ja sandid.

Ühe töömehe järel üheksa muidusööjat Talupoeg tööle tarka, härg künnile kavala. EV Töö on mede, saak sakste. EV Tee tööd ja maksa raha, maatükk jääb herrale. EV Saksad, kuradid, jääksivad nälga, kui talupuegi ei oleks. EV Talupojad toitvad saksad ja sandid. EV Üks pastlamees peab üheksa saapameest toitma. EV Üks adra künnab, üheksa sirpi leikab. EV Üts um adraga, säitse luitsaga.

EV Üts tiib, ütessa süüb. EV Üks teeb, aga üheksa saab. EV Kats kätt tegeman, sada hammast saluman. EV Härg kaara tege, hobene söö. EV Ega see hobune kaeru saa, kes alati kaeru teeb. Saksa ja talupoja põli, jõukus, õigused, nende seisundite vastandlikkus Mõisniku ja talupoja vahe on niisama kui tule ja vee vahe.

EV Sakste asi käib laialt. EV Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soo ja raba sees. EV Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga; takka tulen, ette lähen. EV Kurjal herral kulda palju. EV Saksa sial ikke suuremad kartulad. EV Saksad kandvad siidi, talupojad linast riidi.

EV Sakste vana on matsi uus. EV Kikas kell, tsiga aigraamat. EV Talomehel akan leevä jakk, säksal tsikur kohvi Mitte kasvav munn paksus. EV Mis saksale lubatud, on talumehele keelatud. EV Ega mõisnik puujuure pääle ei situ, Jumal kasvatas mõtsa. Päri- ja vastupidist mõisa ja valla rikkuse jm. EV Rikas härra, rikas vald; vaene härra, vaene vald. EV Kuidas mõisan härrä, ninda vallarahva nõna. Saks ei salli, kui talumehel midagi paremat. Saks ei laena talumehele Talumehel sigar suus, saksal ime vaata, nagu kass sööks heinu.

EV Harvast sandi saba punane, seegi paistab saksa silma. EV Kes on koera keäst makä ostnud, nema ka saksa keäst raha lainanud. Talupoja küllus ja mõisniku kehvus harukordsed. Saksad hädas solidaarsed talupojad mitte Talupoja õlut ja saksa vaesus on kuulsad. EV Kes saksa santi nääb. EV Ega saksa sant nälgä ei jää.

EV Ütte tsika tapõtas, tõse murdva pääle. EV Saksad on nagu sead, talupojad nagu koerad. Mitmesugust saksa Mitte kasvav munn paksus ja surmast Mis nüüd saksa haigusest rääkida, peer põigiti perses, kohe haigus käes. EV Poomine koera surm, uputamine kassi surm, püssiga laskmine saksa surm.

EV Roobisuits ja tukiving on saksa surm. Mõisast võib varastada, mõisavara raisata, mõisatööl laiselda jms. Saksa eemalolek või teovõimetus on talumehe kasu Mõisavargus ei ole patt. EV Varasta saksa, aga mitte talupoega. EV Tark, kes saksa, aga rumal, kes talupoega petab. EV Kus härg teeb, seal härg sööb. EV Mõisa küllest variseb ka.

EV Ega mõisa asjast seisa keski rahul. EV Saksa hääd peät häötämä. EV Mõisa köis, las lohiseb. EV Kes kodu musta vai teo laiska kaes. EV Ahtuke sõnnikuhang, vahe heinavikat on teomehe tervis. EV Saksul olgu üt's silm ja tuugi persen. EV Saksa uni on sandi söömaaeg. EV Kui saksad surevad, õitseb tööinimese leivapaluke. Saksa kiskjaloomus, salalikkus, viha. Saksa tuleb karta, paluda, hoiduda ta viha eest; saksa lööki ei tohi naerda Saks ja hunt on ühed.

EUR-Lex - R - EN - EUR-Lex

EV Kui sa saksa, hunti ehk ussi näed, käib ikka külm värin üle keha. EV Saksa laps ja rebase kutsikas on mõlemad väikselt ilusad. Mitme uuringu probleemiks on olnud asjaolu, et mõõdud pole mitte võtnud erapooletu teadlane, vaid mees ise. Erekteerunud peenise pikkust mõõdetakse peenise juure alumisest osast kuni peenise pea otsani.

Tasub arvestada, et temperatuur mõjutab suurust. Külmas on peenis väiksem. Tupp kohandub Oluline pole pikkus, vaid see, kuidas seda kasutatakse, ütleb vanasõna. Ameerikas läbiviidud uuringu kohaselt pole naise seksuaalsuse seisukohalt peenise pikkusel suurt tähtsust. Peale Uuringu tarbeks küsitleti tõsi küll vaid 50 naist. Koguni 45 naise arvates oli peenise paksus seksuaalse naudingu seisukohast olulisem kui pikkus.

Tasub meeles pidada, et naise tupp on umbes cm pikk. Tupp annab järele, kohandudes partneri peenise pikkusega. Mehe seksuaalelu rahulolu ei ole kinni peenise pikkusest, kui mees ise sellest probleemi ei tee. Sooritusega seotud surve, ebakindlus ja võimalikud hirmud võivad seevastu aga märkimisväärselt seksuaalset naudingut mõjutada. Anneli Allikas-Parv.