Sabakonnaliste vastsed sarnanevad üldiselt täiskasvanutega, päriskonnaliste omad teevad läbi moonde vt konna areng. Maks on suhteliselt suur, arenenud on ka kõhunääre. Emaka küübestus.

Suurem sooline elund

Maost edasi liigub toidumass peensoolde. Siin lõpeb seedimine ja algab imendumine. Peensool on umbes 5 meetrine torujas elund, ringkurruline sein on kaetud limaskestast moodustuvate voltidega, mida nimetatakse hattudeks, läbi mille toimubki imendumine.

Suurem sooline elund

Peensoolenäärmed toodavad 1 liiter soolenõret ööpäevas. Peensoolel on kolm osa: kaksteistsõrmik- duodenumtühi- jejunum ja niudesooleks ileum. Kaksteistsõrmiksool ehk Suurem sooline elund peenssoole esimene osa umbes cm pikkune hobuserauakujuline sinna suubub sapi- ja kõhunäärmejuha.

Maost edasi liigub toidumass peensoolde. Siin lõpeb seedimine ja algab imendumine. Peensool on umbes 5 meetrine torujas elund, ringkurruline sein on kaetud limaskestast moodustuvate voltidega, mida nimetatakse hattudeks, läbi mille toimubki imendumine. Peensoolenäärmed toodavad 1 liiter soolenõret ööpäevas. Peensoolel on kolm osa: kaksteistsõrmik- duodenumtühi- jejunum ja niudesooleks ileum.

Need nõred avaldavad mõju toidu seedimisele. Peensooles muudetakse toit ensüümide toimel imenduvaks, mille järel see imendub kas vere- või lümfisoontesse.

Wisconsin \u0026 Michigan Memories

Pika peensoole motoorika jaotatakse segamisliigutusteks ja edasitoimetamisliigutusteks. Soolelihased abistavad küümuse segamist ja edasilükkamist jämesoolde.

Suurem sooline elund

Teatud lühikeses lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna eri soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eri portsjoniteks, samas aga ühineb jälle.

Suurem sooline elund

Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. Soolesisaldist transpordivad edasi peristaltilised lained, mis avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi.

Toes ja lihastik[ muuda muuda lähteteksti ] Kahepaiksete skeletis on, võrreldes nende eellastega, seoses maismaa-eluviisiga suuri muudatusi. Täielikult on eristunud õlavööde ja vaagnavöödesamuti on välja kujunenud jäsemete luud. Jäsemete luud jagunevad õlavarreluudeks eesjäsemel õlavarreluutagajäsemel reieluuküünarvarre ees- kodar- ja küünarluutaga- sääre- ja pindluusageli kokku kasvanudrandmeluudeks enamasti 9 tükkikämblaluudeks enamasti 5 tükki ja varbaluudeks. Vaagnavöötmes asuvad kolm luud — paarilised niudeluud ja päraluud ning sülekõhr. Õlavöötme toes on suures osas kõhreline ja eri seltsidel erineva ehitusega.

Peensoole tegevus on reguleeritud humoraalsete teguritega hormoonidegalokaalsete refleksidega soole venitus ja autonoomse närvisüsteemi kaudu mis on meie tahtele allumatu siseelundite närvisüsteem. Soole epiteel on sametjas, uueneb umbes viie päeva jooksul. Kõhulahtisus võib olla mingist häirest peensooles allergia, mingi toiduaine talumatus.

Madudel[ muuda muuda lähteteksti ] Mao silm on paariline silmakoopas paiknev ja talitlev nägemiselund. Silm koosneb silmamunast ja neid ümbritsevatest abielundeist. Mao silmad aitavad enamikul tänapäeva maolistest saakloomi näha liikumatuid objekte nad harilikult ei jahi ja ka ennast kaitsta. Üksnes osadel infraseltsi Scolecophidia kuuluvatel mao perekondadesse liigitatud kaevuva eluviisiga madudel on silmade nägemisfunktsioonid taandarenenud. Silmamuna bulbus oculi moodustab silma optilise süsteemi koosnedes ka vesivedelikustsilmaläätsest ja klaaskehast.

Konsulteerida oma perearstiga. Peensoole ja jämesoole vahel on klapp- iliotsekaalklapp, mis töötab laitmatult kaitstes jämesoolest bakterite sisenemist peensoolde.