Projektide õigeaegne ettevalmistamine Eesmärk: Arendada kollektiivide juhtide projektikirjutamise oskusi. Willigerode ja Fr. Sellega oli edu tagatud ja Jannsen vabanes rõhuvast murest. Selleks: 1. Toimetaja: Tiiu Laks. Mõttest teostuse poole astuti otsustav samm

Asukoht: Tartu - Ressource'i aed tänase Ülikooli staadioni kandis Korraldaja: Vanemuise selts Algupärane nimetus: Eestirahwa aastane Jubelipiddo Vene keisririigi Balti provintsides toimus esimene laulupeole sarnanev baltisaksa muusikapidu Esimeseks baltisaksa laulupeoks loetakse aga Järgmised baltisaksa laulupeod toimusid Riias, taas Tallinnas ja Tartus. Põhjalikke ülevaateid andis neist oma ajalehtedes Johann Voldemar Jannsen, kes pidusid kirjeldades ei jätnud mainimata, kui tore oleks, kui ka eestlased millegi sarnasega hakkama saaksid.

Mõttest teostuse poole astuti otsustav samm Selleks ajaks olid siin-seal Eestis toimunud juba väiksemad kooride ühisesinemised.

Kuid luba viibis ja saabus alles napid 4 kuud enne peo planeeritud toimumisaega. Kuigi Johann Voldemar Jannsen oli alustanud mõnede ettevalmistustega juba varem, läks peo organiseerimise, laulikute trükkimise ja laulude selgeks õppimisega väga kiireks.

Laulude kiiret omandamist selgitab see, et lauljate hulgas oli palju Valga ja Kuuda seminaris hariduse saanud köstreid ja kooliõpetajaid, kellel oli tugev muusikaline haridus. Laulupidu organiseeris Laulupeo organiseerimisega olid seotud paljud eesti rahvusliku liikumise tegelased.

Lahkhelide tõttu repertuaari valimisel ei teinud koostööd aga näiteks Carl Robert Jakobson. Kuigi Eesti aladel oli toona kõige rohkem just segakoore, otsustati peole kutsuda vaid meeskoorid.

Lisaks olid peole kutsutud puhkpilliorkestrid. Kokku saabus peole lauljat ja 56 puhkpillimängijat.

Vaata, millised koorid pääsesid laulupeole ning millised rühmad tantsupeole

Kuna eesti algupäraga helilooming oli üsna haruldane, koosnes kava peamiselt saksa heliloojate teostest. Kõigi laulude sõnad tõlgiti eesti keelde — I üldlaulupeol polnud ühtegi laulu, mis oleks esitatud saksa või vene keeles.

Isegi Vene keisririigi hümn, mida hilisematel laulupidudel lauldi tihti vene ja eesti keeles, kõlas sel peol vaid eestikeelsena.

Mõlema laulu sõnade autoriks oli Lydia Koidula. Koorid saabusid Tartusse päev enne laulupeo algust, et pidada ühiselt peaproovi.

Liikide täiend- ja mentorkoolituse jätkuv korraldamine Eesmärk: Tõsta maakonna muusikakollektiivide juhtide erialast kvalifikatsiooni. Selleks: Koostada mentorkoolituste ja teabepäevade plaan, mis pannakse koduleheküljele üles Erinevate kooriliikide töö korraldamine Eesmärk: jätkuvalt osalemine laulupeo protsessis Vaata erinevate liikide eelproovide plaani koduleheküljelt: www.

Esimene kokkulaulmine toimus Maarja kiriku suletud uste taga. Siis oleks aga küsitavaks muutunud kogu peo õnnestumine.

Hirvo Surva: poole rohkem mudilasi pääseb laulupeole

Need laulud esitati laitmatu puhtusega ja kõlasid jõuliselt, pühalikult ja võimsalt. Siis järgnes B. Kleini figureeritud stroofidega keerukas kompositsioon, Selle esitus ületas kõik ootused. Nagu üks mees järgisid kõik lauljad dirigendi püüdlusi. Mulje oli suurepärane. Sellega oli edu tagatud ja Jannsen vabanes rõhuvast murest.

Koorijuhtide ja muusikaõpetajate kursus

Seejärel oli kavas ühine rongkäik toonase Vanemuise maja juurest Suurendada kooriliiki suurendada tänavalt Toomeorgu jumalateenistusele, kus teenisid mitmed kirikuõpetajad, Väägvere pasunakoor ja Tartu-Maarja Kesk-liikme suurus teismelisele. Willigerode ja Fr. Hörchelmann, loeti ette tervitusi võimukandjatelt, kes ise kohale ei olnud tulnud.

Teisel peopäeval peeti ilmaliku kontserdi proov ülikooli maneežis. Nagu esimestele pidudele kombeks, liiguti Ressource´i aeda ehk peoplatsile ühise rongkäiguna. Kui lauljad kohale jõudsid, sadas nii tugevat vihma, et kontserti toimumine seati kahtluse alla. Otsustati, et Suurendada kooriliiki suurendada kuulajad platsile jäävad, ei saa ka lauljad pakku joosta.

Peokõnesid pidasid Fr. Kõnes toonitas Hurt seda, et eestlased peaksid end rohkem harima — enam lugema ja kõrgema kooli asutama, aga seejuures ikkagi eestlasteks jääma.

1. I LAULUPIDU () | Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
2. Hollywoodi tahe mootmed
3. Meetodite taitmine vaakumpumba abil

Laulupeo viimasel päeval toimus võistulaulmine ja -mängimine, esinesid üksikud koorid ja orkestrid. Võistulaulmise võitis Tallinna Estonia seltsi segakoor, võistumängimises tuli esimeseks Väägvere pasunakoor, mida juhatas David Otto Wirkhaus, kes järgmistel laulupidudel juba puhkpilliorkestrite dirigendina üles astus.

4. Loeng kuidas suurendada eluenergiat? Terapeut Ülle Toomeoja sundmõtted/praktilised kogemused

Laulupidu õnnestus igati, üsna pea asuti pidama järgmise peo pidamise plaani.